Bensiini hind püstitas uue rekordi, langust tänavu oodata ei ole

Bensiini hind Eesti tanklates kerkis neljapäeval uue rekordtasemeni. Hinna langust pole piirangute leevendamisel kasvava nõudluse ega energiakriisi valguses tänavu aga oodata.
Veel möödunud nädalal püstitasid kütusehinnad tanklates hinnarekordi, kui 95-oktaanise bensiini hind tõusis 1,639 euroni liitri eest ja diislikütuse hind 1,499 euroni liitrist.
Neljapäeval tõusis 95-oktaanise bensiini hind kahe sendi võrra 1,659 euroni.
Juba möödunud nädala hinnatõusu taga oli varem maailmaturul hüppeliselt kerkinud nafta hind. "Eelmisel nädalal hüppas nafta hind stabiilselt 90–91 dollari peale, meie tanklatesse jõuab see hind kohale viitega," rääkis AS Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna ERR-ile.
"Positiivne on hetkel see, et nädala keskpaigast on hinnakõikumine olnud 89 dollari juures uuesti. Kui ta säilib selle koha pealt, siis võib oodata, et see jõuab tanklatesse ka tagasi kerge hinnalangusega. Aga see on olnud eilne ja tänane päev ja ei tea, kas ta püsib seal. Kui hind allapoole jääb, siis need korrektuurid tulevad ka meile," ütles Kärsna.
Kütuse tarbimises Kärsna sõnul muutust ei ole, kuid piirangute leevendamine üle maailma suurendab nõudlust kütuse järele ja see võib omakorda hinda veelgi üles viia.
"Täna on eratarbijad selgelt tagasihoidlikumad, kuid siin pole vaja põhjust kaugelt otsida, kuna inimesed on kodukontorites või isolatsioonis ja liiguvad vähem," rääkis ta.
Hinnatipp pole Kärsna sõnul ilmselt veel kätte jõudnud. "Täna ikkagi enamik analüütikuid ütleb, et sel aastal jääb nafta 95–99 dollari kanti. Novembri alguses käis kõva kukkumine, kuid siis tuli omikroni uudis. Täna riigid kaotavad piiranguid järjest ära. Norra, Taani, Soome, ka meie riik plaanib kaotada."
"Hinda hetkel pigem ajab üles tootmisevõimekus. OPEC on küll lubanud iga kuu 400 000 võrra barreli võrra päevas tootmist kasvatada, kuid on näha, et nende võimekus seda saavutad on keeruline. Pidevalt on maardlates mingid rikked, vajakajäämised. Pigem vaatamata lubadustele on seda mahtu naftariikidel keeruline täita," sõnas Kärsna.
Detsembris ja jaanuaris kasvatas nõudlust ka kõrge gaasihind, kui kütteõliga oli odavam kütta kui gaasiga. "See tekitas täiendava ootamatu nõudluse. Kui kütteõli kasutati kütteks kui selliseks väga vähe ja see oli taandumas, siis kõrge gaasihinnaga tuli see kõik tagasi," rääkis Kärsna.
Naftatootjad lähtusid pandeemias langenud tootmismahust
Circle K Eesti mootorikütuste hinnastamisjuhi Indrek Sassi sõnul on mootorikütuste sisseostuhinnad maailmaturul on püsinud viimase viie aasta kõrgeimal tasemel juba rohkem kui nädala.
Ka Sassi märkis, et kiire hinnatõusu taga on tootmismahtude planeerimine, kuna neis arvestati mullu koroonapandeemiast tingitud mahtude langusega.
"Lähtuvalt sellest prognoositi madalamaid tootmismahte ka selleks talveperioodiks, sest eeldati liikumispiiranguid. Kuna aga piirangud on jäänud kardetust leebemaks ja tarbimine hoopis kasvanud, siis on tekkinud olukord, kus nõudlus mootorikütuste järgi on suurem kui pakkumine," rääkis Sassi.
Lisaks mõjutavad mootorikütuste hindu geopoliitilised pinged.
"Brenti toornafta hinnatõus maailmaturul on mõjutanud hindu ka Eesti tanklates. Kuna kütuste jaemüügihindade määramisel lähtub Circle K lisaks riiklikele maksudele ja kohalikule konkurentsile ka mootorikütuste sisseostuhindadest, jõuavad maailmaturul toimunud hinnamuutused Eestisse keskmiselt 7–10- päevase viitega," sõnas Sassi.
Sassi sõnul eeldavad analüütikud, et energiahinnad püsivad kõrgel vähemasti talveperioodi lõpuni.
Toimetaja: Barbara Oja











