"Leppisime kokku, et teeme ekspertide ja ministeeriumite esindajate tasandil tihedamat koostööd, et saaksime märtsiks ühtlustada kolme riigi koroonapiirangud," rääkis Läti peaminister Krišjanis Karinš kohtumisejärgsel pressikonverentsil. Ta lisas, et Balti riigid sooviksid samas, et terves Euroopa Liidus oleks sarnased koroonameetmed.

Teiseks allkirjastasid Karinš, Eesti peaminister Kaja Kallas ning Leedu valitsusjuht Ingrida Šimonyte ühised seisukohad Euroopa Liidu rohepöörde elluviimiseks.

Leiame, et üleminek Vene energialt taastuvatele energiaallikatele peab käima kooskõlastatult ning me ei tohiks panna liigset koormust meie tarbijatele. Läheme kliimaeesmärkidele vastu avatud meelega, aga on oluline, et elanikkond ei satuks liiga suure surve alla, et oleks tagatud ühiskonna toetus rohepöördele, rääkis Karinš.

Lisaks arutasid kolm peaministrit julgeolekuolukorda regioonis ning Venemaa vägede koondamise tõttu kuhjunud pingeid Ukraina ümber.

"Kuna me oleme osa NATO-st, siis see teeb meie olukorra turvalisemaks. Leiame üksmeelselt, et NATO peab tugevdama oma kohalolekut idatiival," rääkis Karinš. "Vaatame suure murega Venemaa relvajõudude kasvavat kohalolekut Ukraina piirialadel. Oluline toetada Ukrainat lisaks sõnadele ka tegudega," lisas ta.

Karinši sõnul on julgeoleku kontekstis oluline ka see, et kolme Balti riigi valitsusjuhid kohtuvad lähiajal Berliinis Saksa kantsleri Olaf Scholziga .

Veel arutasid peaministrid energiaühenduste teemat. Karinši sõnul on Balti riigid energiaturvalisuse vaatest palju paremas olukorras kui mõned muud Euroopa riigid, mis on Vene energiast sõltuvad, kuna Leedus Klaipeda sadamas on vedelgaasi terminal ning Lätis Inčukalnsi gaasihoidla, mis on praegu üsna täis.