"Kui puhkeb sõda, siis olenevalt sellest, kui pikaajaline ning verine see on, kaasnevad sellega sõjapõgenikud," ütles Salm ERR-ile.

Kuna Eesti asub Ukrainale suhteliselt lähedal ning siin elab palju Ukraina kodanikke ja lihtsalt ukraina rahvusest inimesi, siis on tõenäoline, et paljud sõjapõgenikud tahavad tulla siia oma lähedaste juurde, selgitas ta.

Valitsuse pressiteenistuse teatel on ukrainlased venelaste järel suurim vähemusrahvuse grupp Eestis. Praegu elab Eestis üle 12 000 Ukraina kodaniku ja kokku umbes 30 000 ukrainlast. Ukrainlaste arv on Eestis viimastel aastatel kasvanud.

"Me peame valmistuma selleks, et neid võib siia tulla ja neid võib siia tulla tuhandeid," rõhutas Salm. Tema sõnul on keeruline prognoosida, kui palju sõjapõgenikke võiks Eestisse jõuda, aga ta viitas Poola valmisolekule võtta vastu miljon ukrainlast. "Kui me nüüd üritame sarnast loogikat kasutada, siis jagades selle Eesti rahvaarvuga, võiks Eesti osa olla mõnikümmend tuhat. Kuna Poola on Ukrainale lähemal, siis tõenäoliselt surve sinna on suurem," rääkis ta.

"Aga meediast on käinud läbi erinevaid analüüse ja kõige suurem number, mida mina olen näinud, on seitse ja pool miljonit [ukraina sõjapõgenikku], mis on ju kolossaalne number," rääkis Salm.

Küsimusele, kui valmis Eesti põgenikelaineks oleks, viitas Salm sellele, et migratsioon on Euroopas olnud üheks tähtsamaks teemaks juba alates eelmise kümnendi keskpaigast, kui Süüria kodusõja eest põgenesid Euroopasse sajad tuhanded inimesed.

"Eestis on tehtud seadusandlikke muudatusi ja kõik seda puudutavad mehhanismid on päris hästi välja töötatud. Kui see peaks juhtuma, siis tõenäoliselt saadakse sellega üsna hõlpsasti hakkama," ütles Salm.

Sõjaga kaasneks hübriidrünnakud ka teistes riikides

Salm rääkis ka sellest, et kui Venemaa on varasemalt korraldanud teiste riikide vastus sõjalisi operatsioone, siis sellega kaasnevad hübriidrünnakud ka teistes regiooni riikides.

"Ja hübriidrünnakud kaasnevad mitte sellepärast, et sõjakoolis on Venemaal õpetatud, et tuleb teha hübriidrünnakuid, vaid seda tehakse sellepärast, et halvata meie poliitilist otsustuste tegemiseprotsessi - et meie valitsusel läheks rohkem aega, et meie avalikus oleks rohkem polariseeritud. Palju inimesi mürgitatakse teadmisega, et Ukraina on justkui ise süüdi ja me ei peagi neid aitama," selgitas kantsler. "See kõik vähendab lääne toetust Ukrainale," lisas ta.

"Kindlasti võimendub igasugune desinformatsiooni kampaania - üritatakse levitada valeinfot, üritatakse erinevaid ühiskonnagruppe üksteise vastu ässitada," rääkis kantsler. "Me peame olema selle vastu nii-öelda vaktsineeritud ja siin aitab kõige rohkem see, et me saame enam-vähem adekvaatselt aru, mida tegema peab. Ja meie väärtusmaailma kohaselt - kui ühte riiki, ühte rahvast rünnatakse sõjaliselt, siis meie asi on neid toetada."

Energiast võib saada relv

Lisaks võib karta ka seda, et Venemaa võtab mõjutusrelvana kasutusele energia, märkis Salm.

"Me oleme Venemaa energiast sõltuvad nii elektri kui ka gaasi ja muude vedelkütuste osas. On põhjust arvata, et seda relva kasutatakse," rääkis Salm. "Ja mõjudeks on loomulikult hinnatõus, kuni selleni välja, et mingil perioodil ei pruugi kõigile energiat ka jätkuda," ütles ta.

Küsimusele, kui valmis on Eesti võimalikeks Venemaa energiamanipulatsioonideks, vastas Salm, et tema teada on Eesti energiaettevõtted ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium selle teemaga tegelenud ja Eestis saaksid mõjud olema tõenäolised minimaalsed.

Balti riikide suhteliselt kindlat positsiooni vähemalt gaasitarnete osas rõhutas reedel ka Läti peaminister Krišjanis Karinš, kelle sõnul tagavad Leedus asuv vedelgaasi terminal ning Läti gaasihoidla kolmele riigile teatava varustuskindluse.

Kallaletung on tõenäolisem kui tagasitõmbumine

Küsimusele, kui tõenäoline on see, et Venemaa alustab rünnakut Ukrainale, vastas Salm, et seda ei ole võimalik täpselt prognoosida, kuid sõda on tõenäolisem kui selle ära jäämine.

"See ei ole matemaatiliselt lineaarne protsess, et täpset protsenti öelda. Aga mida me võime öelda täna ja see, mis tunnetus on Eesti kaitseministeeriumis, on et tõenäoliselt sõda tuleb, tõenäosus selleks on suurem kui see, et ei tule," rääkis Salm. Tema sõnul ei ole Ukrainast tulevate sõnumite seas sellist sõnumit, et sõda ei tule.

"Nende sõnumite kaalukauss on täna seal, et ukrainlastel on juba täna raske ja see on osa kogu [Venemaa] kampaaniast, osa rünnakust. Ega Vene Föderatsioon tingimata ei taha Ukrainas sõda, nad tahavad seal ukrainlaste meelsust muuta, nende valitsus muuta, neid tagasi itta, enda rüppe tõmmata. Ja majanduslik viletsus on võib-olla kõige mõjukam asi selle elluviimiseks," märkis Salm.