Mis andis Taanile julguse koroonapiirangud kaotada nüüd, ajal, mil riigis on üsna palju nakatumisi?

Meie esimene reaktsioon, kui meid tabas omikroni levik, oli tegelikult piiranguid lisada ja kiirendada meie vaktsineerimisprogrammi, eelkõige kolmanda süsti tegemist. Aga kui me hakkasime vaatama enda andmeid ja rahvusvahelisi andmeid, siis me nägime, et omikron on tõepoolest leebem. Väiksem osa nakatunutest vajas haiglaravi ja intensiivravi ja ka surmasid tuli ette vähem. Seda näitavad Taani andmed.

Kui heita neile pealiskaudne pilk, siis tunduvad arvud suured. Kui neid aga lähemalt vaadata, siis selgub, et paljud haiged meie haiglastes ei ole seal Covid-19 pärast, vaid see on juhuslik leid.

Viirus on praegu ühiskonnas laialdaselt levinud ja haiglasse on nad läinud tegelikult ükskõik millise teise haiguse pärast. Sama kehtib intensiivravi statistikas. Me leiame praegu, et umbes kolmandiku koroonasurmadena registreeritud juhtumite puhul ei ole tegelikult Covid-19-ga mingit pistmist.

Delta viiruse perioodil oli meil Taanis liigsuremus, praegu midagi sellist ei ole. Nii et omikron on leebem viirus ja meil on Taanis väga kõrge vaktsineerituse määr, meie tervishoiusüsteem peab sellele lainele vastu. Muidugi on piirangutest loobumine poliitiline otsus, aga see põhineb hinnangul, et Covid-19 ei ole enam sedavõrd ohtlik haigus meie ühiskonnas.

Piiranguid ei ole enam olnud nädala jagu. Millised on olnud tagajärjed, mis on juhtunud, kuhu suunas arvud on liikunud?

Me oleme näinud väga suuri nakatumiste arve ja ma arvan, et me oleme selle poolest Euroopas praegu tipuriikide hulgas, aga tundub, et me oleme Kopenhaagenis tipus ära käinud, seda eriti eeslinnades, kus haiguse levik on kõige suurem. Ja ka suurima viiruse levikuga vanusegruppides ehk nooremate inimeste hulgas.

Näeme, et suurenev immuunsus ehk hübriidimmuunsus, mis on kombinatsioon vaktsineerimistest ja nakatumistest, on hakanud nakatumist piirama. Viiruse jaoks muutub raskemaks inimeselt inimesele liikuda, sest nii paljud inimesed näivad olevat immuunsed. Praegu on positiivseid märke, et oleme loodetavasti üle mäe saanud ja me loodame, et viiruse levik pidurdub ka Taani maapiirkondades.

Et olla täpne, siis kas piirangute kaotamine tähendab, et kõik on nüüd lubatud või kehtivad siiski mõned soovitused, mida inimesed peaksid järgima? Näiteks kas haigena tuleks ikka koju jääda?

Kui me lõpetasime piirangud, siis läksime me üle reeglitelt soovitustele. Loomulikult ütleme me endiselt, et kui te olete haige, siis tuleb jääda koju ja end testida. Samamoodi on meie tähelepanu eakate elanike ja haavatavate inimeste kaitsel, nii et spetsiaalsed reeglid kehtivad näiteks haiglatele ja vanadekodudele, et kaitsta seal viibivaid haavatavaid inimesi.

Te ütlesite, et üks põhjus, miks te julgesite piirangud lõpetada on kõrge vaktsineerimise määr Taanis. Kuidas te olete selle saavutanud? Meie Eestis ei ole selles nii head olnud kui teie.

Ma arvan, et Taanis ja ülejäänud Skandinaavias oleme me selle poolest õnnelikud, et ühiskonnas valitseb suur usaldus. Kui taanlastelt või teistelt skandinaavlastelt küsida, siis nad usaldavad üksteist ja nad on valmis palju tegema teiste aitamiseks ja nad usaldavad üsna palju ka valitsust. See on olnud esimene asi, mis meid on aidanud. Tundub, et enamuse taanlaste jaoks ei ole me seda usaldust hävitanud.

Muidugi on ka Taanis vaktsiiniskeptitsimi, aga seda vaid väikse osa hulgas elanikest. Lisaks sellele rajasime me väga efektiivse ja digitaalse süsteemi, mis saatis inimestele mobiiltelefoni kutse vaktsineerimisele, mobiiltelefonis sai kinni panna aja ja lõpuks sai telefoni dokumendi vaktsineerituse kohta. See väga efektiivne ja kerge meetod tegi selle samuti inimestele väga lihtsaks.

Kui tõhusaks te peate vaktsiine omikroni tüve vastu ja millised on teie vaktsineerimissoovitused praegu?

On selge, et omikron on esimene tõeline põgeneja mutatsioon. See on arenenud välja suurenenud immuunsuse tõttu, mis on tekkinud nii vaktsiinide kui ka eelnevate läbipõdemistega. See on olnud omikroni peamine ellujäämiseelis võrreldes näiteks delta tüvega.

Nii on kõik kogukonnad kogenud seda, et vaktsineeritus ei kaitse väga hästi viiruse saamise eest ja kaitse on üsna lühiajaline. Samas me näeme ikkagi, et kaitse tõsise haiguse vastu on vaktsiinidega endiselt väga hea ja see on ühiskonna jaoks oluline, kui tahetakse hoida koormust tervishoiusüsteemile madalal ja suremust madalal. Nii et vaktsiinid on jätkuvalt tugev vahend ka omikroni lainega võitlemisel.

Millised on praegu teie soovitused. Kas te soovitate inimestel teha kolmas vaktsiinidoos või juba neljas ja kas te soovitate vaktsineerida lapsi?

Me oleme üldiselt soovitanud teha kolmas süst ja oleme soovitanud ka lapsi vaktsineerida, aga me praegu hindame seda uuesti, eriti laste vaktsineerimist, et kas see jääb soovitatavaks ka tulevikus. Samuti hindame me seda, kas oleks vaja teha ka neljas süst.

Paljudes riikides on oluline teema, kas peaks mingil moel inimesi sundima vaktsineerima. Teie olete valinud oma tee, kus inimesi ei sunnita ja kui nad ei taha vaktsineerida, siis on neil võimalus testida ja neid ei tõrjuta ühiskonnast välja. Miks te peate seda parimaks teeks?

Esiteks peab iga riik leidma oma tee vastavalt olukorrale ja oma kultuurile. Meie jaoks Taanis on olnud äärmiselt oluline mitte kedagi sundida vaktsineerima. Meie koroonapass, sel ajal, kui see meil kasutuses oli – praegu seda enam ei ole – oli tehtud nii, et inimene võis end testida ja sellega saada ligipääs kõikidele kohtadele. See on olnud väga oluline, sest me tahtsime hoida inimeste usku vaktsiinidesse ja me tahame seda hoida ka edaspidi pikas perspektiivis.

Mis on olnud Taani koroonapoliitika põhiline fookus? Iga riik on lähenenud veidi omamoodi, kui te peaksite kirjeldama Taani viisi, siis mida te ütleksite?

Ma arvan, et meie poliitikud on näidanud üles tahet tõhusalt tegutseda. Taani oli üks esimesi riike, mis end täielikult kinni pani märtsis 2020. Seejärel panime me kõvasti raha ühte elanike hulga kohta suurimasse testimissüsteemi. See puudutab PCR-testimist ja variatsioonide jälgimist. Samuti oleme loonud efektiivse vaktsineerimise süsteemi, näiteks ostsime me lisavaktsiine, et saaksime vaktsineerida võimalikult kiiresti. See on olnud väga oluline osa, et me ühiskonnana oleme asunud selle viiruse vastu võitlusse, nagu tema meiega.

Teine oluline asi on olnud strateegia kohandamine. Kogu maailma jaoks on olnud katsumuseks uued viiruse mutatsioonid. Iga uus variatsioon on toonud uued väljakutsed ja nõudnud vastavat reaktsiooni, on see siis piirangud või testimise või vaktsineerimise süsteemi tugevdamine. Me oleme püüdnud vastavalt vajadustele reageerida.

Kui palju see viirus teid on üllatanud? Kas ta on arenenud ootuspäraselt või on ta pannud palju strateegiat ümber kujundama?

Teadsime algusest peale, et RNA-viirused võivad muteeruda ja nad hakkavad seda tegema, koroonaviirus pärineb loomadelt ja need viirused teevad seda. Siiski on teine teema nende uute variatsioonide täpne suund. Näiteks deltaviirus oli nakkavam ja tõsisem, omikron ei olnud nii tõsine, aga samas oli proovikivi meie immuunsüsteemile.

Ja nende ajastus. Neid asju on väga raske ette näha. Kas see on olnud üllatus? Ilmselt mitte, aga nad on tulnud siiski nii, et esialgu pole täpselt teada, kuidas reageerida. Selleks peab olema valmis ka tulevikus nii Taanis kui ka maailmas, et viirus esitab meile uusi väljakutseid.

Sügisel Taani samuti kaotas kõik piirangud ja siis oli vaja ikkagi nende juurde tagasi tulla?

Jah, see otsus tulenes hilissuve ja varasügise olukorrast, mil meil oli väga vähe nakatumisi ja väga väike surve meie tervishoiusüsteemile. Taani seadused on sellised, et piirangute kehtestamisel peab haigus olema ühiskonna vaates ohtlik ja mitte lihtsalt, et see võib taas ohtlikuks muutuda. See peab nii olema. Sel hetkel otsustas terviseminister, et haigus ei olnud ühiskonnale ohtlik. Kui sügis tuli ja kõigepealt deltaviiruse laine ning seejärel omikroni laine, siis see muutus taas ohtlikuks.

Kas nüüd on käes epideemia lõpp? Kas te saate seda lubada või istume me siin sügisel taas maskides?

Ma arvan, et me ei peaks jagama mingeid lubadusi. Viiruse loomuses on uute mutatsioonide teke, mis paneb meie immuunsüsteemi proovile. See on viis, kuidas viirus ellu jääb, et ta suudab levida vaatamata meie immuunsusele.

Aga ma arvan, et oleme viiruse kohta palju teada saanud ja mis veel olulisem, siis meie immuunsüsteem kõigil vaktsineeritutel ja läbipõdenutel on õppinud seda viirust ära tundma, võib-olla mitte täpselt seda varianti, aga ikkagi kui su immuunsüsteem tunneb seda viirust, siis kujuneb haigus kergemaks kui ilma selleta. Nii et ei, see ei ole läbi, uued katsumused seisavad ees, aga ma ei usu, et need on nii tõsised, nagu siiani on olnud.

Nii et te olete ettevaatlikult optimistlik?

See on täpselt see, kuidas ma end kirjeldan. Ma olen ettevaatlik optimist, jah.