"Sündmused arenevad praegu väga kiiresti, seega peab ka abi meile olema väga kiire. Nagu nägime, tunnustas Venemaa juba neid vabariike. See oli väga kiire tegutsemine ja seega peaks ka vastus sellele olema kiire," rääkis Zelenski.

Moskva esmaspäeval tehtud sammud ei jäta enam kahtlust, et tegemist on Venemaa agressiooniga Ukraina suhtes, rõhutas president Zelenski.

Ukraina president ütles, et rääkis esmaspäeva õhtul oma Prantsuse, Briti, Saksa USA ja Poola kolleegiga ning kõik nad leidsid, et abi ja sanktsioonid peaksid järgnema nüüd väga kiiresti.

Zelenski sõnul on Ukrainale vajalik igasugune abi – nii avalik toetus kui ka sanktsioonide kehtestamine Venemaale kui agressorile.

"Praegu oleks sanktsioonide kehtestamine meile kõige tugevam abi, kuna nendega on võimalik mõjutada võimalikku eskalatsiooni Venemaa poolt. Me ei peaks ootama, kuni eskalatsioon toimub, sest esimesed sammud eskaleerimise suunas on juba astutud. Seetõttu leian ka, et õiguslikult on Venemaa agressioon juba toimunud," rääkis Zelenski.

Ukraina president avaldas ka lootust riikide ühtsusele olenemata sellest, kas nad on NATO või EL-i liikmesriigid, sest ühe riigi julgeolek ja piiride puutumatus mõjutab ka teisi.

Zelenski ütles, et sai välisministeeriumilt ettepaneku katkestada diplomaatilised suhted Venemaaga, kuid ta ei ole veel selle suhtes otsust teinud ning hakkab teemaga tegelema kohe pärast pressikonverentsi.

"Me kutsume taas Venemaad lahendama erimeelsused dialoogis," ütles Zelenski ning rõhutas, et Ukraina on selleks valmis mis iganes vormis.

Zelenski ei usu täiemahulist rünnakut

Ukraina president ütles ka, et ei usu Venemaa täiemahulist rünnakut tema riigile.

Vastuseks küsimusele, kas ta kaalub erakorralise olukorra kehtestamist, ütles Zelenski, et Ukraina juhtkond on kindel, et Venemaa ei alusta Ukraina vastu täiemahulist sõda ning suurt eskalatsiooni.

"Aga kuI see juhtuks, siis kehtestame erakorralise seisukorra," lubas Zelenski.

Ukraina liider ütles ka, et kui Venemaa alustab sõjategevust, siis see seab ohtu ka Ukraina naaberriigid Moldova, Eesti, Leedu ja Läti.

Küsimusele, mida ta soovitab teistel riikidel teha, vastas Zelenski, et kõik peaksid Venemaa ohu tõttu suurendama oma kaitsevõimet.

Karis: Euroopa ajaloos on otsustav moment

President Karis kinnitas pressikonverentsil Eesti toetust Ukrainale. "Me jääme oma toetuses kindlaks ning ei jaluta minema," ütles Karis. Eesti toetab Ukrainat igal võimalikul viisil, ütles president.

Samuti rõhutas ta, et Eesti ei pea otseselt oma julgeoleku pärast kartma, kuna on NATO liige. "Ma ei karda midagi. See pole küsimus mõne üksiku riigi kohta, vaid kui pinged edasi suurenevad, siis see on juba sõda NATO vastu, mitte Eesti, Läti või Leedu vastu," ütles Karis

Karis tunnustas Ukraina liidreid suutlikkus eest jääda pidevate provokatsioonide kiuste rahulikuks ning püüelda konflikti rahumeelse lahendamise suunas.

"Venemaa peab lõpetama provokatsioonid ja peatama juba kaheksa aastat kestva konflikti õhutamise ning viima oma väed Ukraina territooriumilt ära. Taunime sõjalisi ja hübriidrünnakuid Ukraina pihta," ütles Eesti riigipea.

Karise sõnul on praegu käes otsustav moment Euroopa ajaloos ja president Vladimir Putin vastutab tulevaste põlvkondade ees oma vägivaldse käitumise pärast. "Aga samuti on ka Euroopa ja lääneriikide liidritel vastutus kaitsta meie väärtusi ning Euroopa rahu ja ühtsust," rõhutas Karis.

"Ukraina ohustamine tähendab ohtu kogu Euroopale. Vähim, mida me saame teha on suurendada oma praktilist abi Ukrainale, mida Eesti on teinud ja mida kavatseb ka jätkata," lisas president.

Karis rääkis ka, et Euroopa Liit kehtestab Venemaale massiivse sanktsioonidepaketi ning seda tehakse "otsustavalt ja kiirelt".

"Aga kõige tähtsamana peame hoidma Ukrainale lahti ukse Euroopa Liitu ja NATO-sse. Teame, et jääte pühendunuks demokraatiale ja jätkate reforme. Lõpuks saame teid tervitada Euroopa Liidu liikmena, Ukraina kuulub Euroopasse," ütles Karis.

Samuti lubas president Eesti abi Ukrainale tema relvajõudude üles ehitamiseks, et seista vastu agressorile.

Zelenski tänas oma kõnes Eestit tankitõrjerakettide Javelin ja välihaigla tarnimise eest.