Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus pühapäeval välismaalasi Ukraina eest sõdima, luues Ukraina rahvusvahelise territoriaalkaitse leegioni.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev ütles, et esmaspäeval arutab seda küsimust fraktsioon. "See on kindlasti üks asi, mida me täna arutame, et kas sellist võimalust võimaldada ja abi pakkuda ja mis see tähendab. Me kindlasti räägime sellest. et võimaldada eestlastel minna soovi korral Ukraina poolele abiks," ütles Võrklaev.

EKRE fraktsiooni liige Mart Helme ütles, et see küsimus vajab analüüsi, aga põhimõtteliselt ta toetab sellist sammu.

"Seadusemuudatused ei käi nii kähku. Siin oleks tarvis ikka mingeid ekspertiise. Iseenesest ma ei oleks selle vastu," ütles Helme.

"Ta tahab ikkagi põhjalikumat juriidilist käsitlust, sest see puudutab tõenäoliselt tervet hulka seadusi. See ei ole lihtsalt nii, et me ütleme, et kes tahab, see võib minna ja ta vabastatakse Eesti seadusandluses igasugustest järelmitest. See seadusandlik töö on natukene aeganõudvam ja keerulisem. Aga eks kiirkorras on kõike võimalik menetleda, tulevad komisjonid kokku ja kui konsensus on olemas, siis läheb kohe. Selles mõttes ma arvan, et kui tahtmine on olemas, on see võimalik," lausus Helme.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles, et arutelu eestlaste Ukrainasse minemise võimaldamiseks käib. "Sellised üleskutseid tuleb võtta tõsiselt ja luua vajadusel seadusandlikud võimalused. Seda protsessi oleks kõige pädevam vedama riigikogu riigikaitsekomisjon koos õiguskomisjoni ja justiitsministriga," ütles Karilaid.

Isamaa fraktsiooni liige Urmas Reinsalu ütles, et tõstatab selle teema esmaspäeval toimuval väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni koosolekul.

"Ma arvan, et see õiguslik pool tuleks selgeks teha, et milline on nende isikute staatus. Kindlasti peaks olema minimaalselt tagatud see, et inimestel on võimalik seda teha ja loomulikult oleks mõistlik mingi registreerimissüsteem ka," ütles Karilaid.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Lauri Läänemets ütles, et probleem tekib siis kui Ukrainasse sõdima läheksid kaitseliitlased.

"Me kindlasti oleme seisukohal, et kõiki võimalusi, kuidas Ukrainat selles raskes olukorras toetada, peaks kasutama. Aga ma ütleks väga olulise asja. Kui Taani või mõni teine riik saab nii-öelda anda oma kodanikele võimaluse Ukrainasse sõtta minna vabatahtlikult, siis Eestis me oleme ettevaatlikumad ja analüüsime rohkem, sest meil on nimelt Kaitseliit. Seda teistes väga paljudes riikides ei ole. Ehk needsamad vabatahtlikud inimesed on Eesti kaitsejõu üks osa," rääkis Läänemets.

Seoses sellega on Läänemetsa sõnul risk kaitseliitlased Ukrainas satuvad Venemaaga otsesesse vastasseisu.

Justiitsminister Maris Lauri (RE) ütles, et Eesti seadusandlus välisriigi sõjaväes teenimise kohta ja selle kohta, kas see on karistatav, ei ole päris selge.

"Eesti seaduste põhjal ei saa kedagi karistada kohe, kui ta läheb võõrriigi juurde teenima. Meil ei ole ühtegi seaduse paragrahvi, mis ütleb, et inimest tuleb karistada või et ta peab näiteks loa saama või et vabatahtlikuks minekuks peab mingi protseduuri läbima," ütles Lauri.

Küll on aga Lauri sõnul olemas reeglistik selle kohta, et kui inimene läheb sõdima teise riigi sõjaväkke, siis ta peaks sellest riiki informeerima ja peaks saama konkreetse loa.

Kui keegi läheb Venemaa poole sõdima, siis Lauri sõnul on see karistatav.

"Kui tegemist on inimestega, kes Eestis viibivad viisa või elamisloa alusel, siis nad lihtsalt ei saa enam siia tagasi tulla. Ja kui tagasi tulevad inimesed, kes on kodakondsuse saanud naturalisatsiooni korras, siis nendelt võidakse kodakondsus ära võtta," rääkis Lauri.

Lauri rääkis, et karistus ootab ees ka siis, kui sõdima läinud inimene peaks sooritama sõjakuritegusid.

Lauri sõnul on küsimust kavas arutada sel nädalal ka valitsuse istungil.