Laupäeval teatas Joe Bideni administratsioon, et Washington annab Ukrainale täiendavat sõjalist abi kuni 350 miljoni dollari ulatuses. USA kavatseb Ukrainale tarnida tankitõrjerelvi, õhutõrjerakette, käsirelvi ja laskemoona. 

Pentagon tunnistab, et relvade tarnimisel kaasneb hulk väljakutseid. Pentagon siiski eeldab, et abi osutub tõhusaks. "Usume, et need relvad jõuavad õigetesse kätesse ja neid saab aktiivselt kasutada," ütles USA kõrge kaitseametnik ajalehele The Wall Street Journal. 

Euroopa diplomaat ütles esmaspäeval, et liitlased koordineerivad relvade tarnimist Ukrainale. "Suurim väljakutse pole praegu varustuse leidmine, vaid selle viimine Ukrainasse ja inimeste kätte, kes seda vajavad," ütles diplomaat.

"Teeme jõupingutusi varustuse viimiseks Ukrainasse olemasolevate piiratud sissepääsupunktide kaudu," ütles üks USA diplomaat.

Pentagon teatas, et pärast 24. veebruari sissetungi pole Ukraina õhuruumis lennanud enam ühtegi USA lennukit. USA sõdurid paiknevad Poola-Ukraina piiril. Sealt kaudu liigub nüüd ka varustus. 

Poolas on politseiautode saatel mitu päeva sõitnud sõjavarustust vedavad kolonnid Ukraina piiri suunas. Poola ei proovigi neid saadetisi varjata. Eeldatavasti voolab Ukrainasse siiski veel rohkem relvi ja laskemoona,  vahendas The Wall Street Journal. 

USA ametnikud pole öelnud, kui palju relvi on Washington pärast 24. veebruarit Ukrainale tarninud. Pentagon kardab, et Venemaa võib proovida takistada relvade tarnimist. 

Ukraina sõjavägi on suures osas varustatud nõukogudeaegsete relvadega, mille laskemoon erineb lääne analoogidest. "Väikesed erinevused võivad muuta relva kasutuskõlbmatuks," ütles mõttekoja Rand Corporation analüütik Peter A. Wilson.

USA ametnike sõnul on nad pärast sissetungi algust Ukrainale tarninud kombineeritud laskemoona, et see ühilduks Ukraina relvadega. Samuti teeb USA laskemoona tarnimisel koostööd liitlastega. 

"Pärast külma sõda vähendasid liitlased oma armees sõdurite hulka, selle tulemusel jäi palju relvi ja laskemoona lattu," ütles Wilson.