Aas: autokütuse käibemaksu ülelaekumisega saaks katta aktsiisikärpe

Taavi Aas
Taavi Aas Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Energiahindade järsu tõusu tasandamiseks on Keskerakond valitsuses tegemas ettepanekut katta autokütuse käibemaksu ülelaekumise arvelt kütuseaktsiiside alandamisega tekkiv puudujääk, rääkis majandusminister Taavi Aas ERR-ile. CO2 kvoodikaubanduse võiks tema sõnul üldse pausile panna.

Kui me räägime Vene rünnakust Ukrainale ja sellega seotud sanktsioonide mõjust energeetikale, siis mis teile majandusministrina kõige rohkem muret teeb?

Alustame hindadest. Tänaseks on juba hinnad kõikidele energiakandjatele kasvamas. Põhjuseid on palju. On hirm tuleviku ees, kindlasti on ka siin spekulatsioone. Aga selge on see, et Venemaa on olnud üks suur energiaga varustaja ja kui selle varustamise juures on tõrked või on oht tõrgetele, siis kahtlemata energiakandjate hinnad hakkavad kasvama.

Talvel, kui elektrihinnad laes olid, siis räägiti, et tuleval aastal oleme targemad, siis on meie gaasimahutid täis ja ei pea ei gaasi ka elektrienergiahindade pärast nii palju muretsema. Mida te selle kohta oskate öelda?

Lisaks hinnale on teine selle küsimuse pool see, et kuidas üldse on võimalik gaasi saada. Ja Euroopa Liit tõesti enne seda sõda võttis selge suuna sellele, et oleksid järgmiseks talveks kõik gaasimahutid korralikult täis, et sellist olukorda nagu meil oli sellel talvel, enam ei korduks. Paraku nüüd me oleme teises olukorras.

Hetkel küll gaas liigub, gaasimahutite täitmine käib. Aga kindlasti on selge, et me ei saa olla kindlad, kui kaua see gaasivool jätkub.

Kui nüüd mõelda alternatiividele, siis tõesti maagaasi alternatiiviks on LNG. Aga LNG-ga loomulikult on omad küsimused. Kui hinnapool kõrvale jätta, siis kõigepealt on koguse küsimus, kust seda üldse saab. Ja teine LNG suur küsimus on logistika, ehk kuidas LNG terminalidesse, mahutitesse kohale jõuab. Gaasi kogused, mida Euroopas tarbitakse, on ikkagi nii suured, et sellest laevastikust kipub puudu jääma, kui minnakse üle ainult LNG tarbimisele.

Eestis gaasi tarbimine on aasta-aastalt vähenenud ja meie üldbilansis see ei ole väga suur arv. Aga me oleme üks osa sellest suurest turust ja kõik see, mis sellel suurel puhul toimub, loomulikult mõjutab ka meid.

Milline on tõeline stsenaarium järgmiseks talveks? Kas gaasi hakkab jääma puudu või läheb gaasi hind lihtsalt veel kallimaks?

Tänases olukorras ennustada ette seda, mis olukorras me oleme järgmisel sügisel, on ääretult tänamatu tegevus. Ma ei võtaks seda teha.

Täna saame öelda, et teeme kõik selleks, et oleksime järgmiseks talveks gaasiga täielikult varustatud. Kas see niimoodi jääb, seda on praktiliselt võimatu öelda.

Hind on järgmisel talvel kindlasti kõrgem, aga mis tasemel, seda on täna raske öelda, sest turul on ka väga palju spekulatsiooni.

Kui realistlik on see plaan, mille käis välja Euroopa Komisjon, et Vene gaasist sõltuvust aasta lõpuks vähendada kolmandiku võrra?

Raske on seda hinnata. Ma eeldan, et seal taga on korralikud analüüsid ja et teatud ulatuses on seda sõltuvust võimalik vähendada.

Siin loomulikult väga palju sõltub sellest, kui palju on töös kivisöejaamad energia tootmisel, milline saab olema hüdrojaamade osa, kui veerikas saab olema see kevad ja suvi, milline saab olema tuuleenergeetika osa.

Siin on väga palju muutujaid, et saavutada tulemus, et me tarbime gaasi kolmandiku võrra vähem. Kindlasti on riike, kus see on lihtsamini saavutatav, aga kindlasti on ka riike, kus palju raskemini. Eelkõige räägime siin nendest riikidest, kes on suured gaasitarbijad ja kes on samal ajal otsustanud loobuda teistest energia tootmise võimalustest, on see siis kivisüsi või on see näiteks tuumaenergeetika. Nendes riikides gaasist loobumine eeldab, et nad peavad hakkama oma senist energiapoliitikat vähemalt lühiajaliselt muutma.

Kas Eesti vajab oma LNG-jaama?

Ma arvan, et Eestile oleks LNG võimekus kindlasti hea. Samas meil on LNG-jaam tegelikult Baltikumis olemas. Ja pigem LNG puhul tekib see küsimus, kust maailmaturult seda saada ja kust tuleb logistika, millega LNG terminalidesse kohale veetakse.

Elering praegu tegutseb selle nimel, et Eestis oleks võimalik LNG-d vastu võtta või püüab selgitada seda varianti, kas Eestis saaks sellise võimaluse luua. Aga see on võrrandist ainult pool. Teine pool on kõik see, kust LNG ise tuleb ja kuidas LNG kohale saab.

Mis puudutab kodusid, siis meil on ju olemas ka plaan B, mis puudutab kaitstud tarbijaid ja nende varustamist gaasiga. Nii et kui ka suure defitsiidi tingimustes peaks tekkima olukord, et gaasi on vähe, siis rakendub plaan, mis on mõeldud kaitstud tarbijatele. See tähendab seda, et kodutarbijad saavad gaasi edasi ja pigem hakatakse piirama ettevõtete gaasitarbimist. Täna me selles olukorras kindlasti ei ole.

Baltikumis tervikuna on olemas gaasivaru kaheks kuuks.

Rääkides kütusest, siis kas kolmeeurone kütuse hind tanklates on endiselt ulme valdkonnast või võime me selle tänavu ära näha?

Ma arvan, et kolmeeurone hind on ikkagi ikkagi liialdus. Turul ikkagi mingil hetkel tuleb tasakaalupunkt, kus tarbijad enam ei ole nõus kõrgemat hinda maksma. Kolmeeurost hinda ma ei usu.

Kütuse puhul, meil on olemas mootorikütustele kolme kuu varu. Eesti on juba läinud kaasa rahvusvahelise energiaagentuuri initsiatiiviga, et osa sellest anda turule turu rahustamiseks, tõsi küll, see on ainult kaks protsenti meie varust. Põhiline osa sellest täiendavast kogusest, mis turule antakse, tuleb Ameerika Ühendriikidest.

Kui peaks tulema otsus Euroopa Liidult või näiteks Venemaalt selline otsus, et nad lõpetavad kütusetarned, siis kütuse asendamine on kindlasti oluliselt lihtsam kui gaasi asendamine.

Aga see rahaline osa. Keskerakond on rääkinud aktsiisi langetamisest juba mõnda aega, jääb see selliseks jutupunktiks või ühel hetkel on loota valitsusest mingisugust otsust?

Hetkel sellist otsust ei ole.

Aga me peame arvestama ka sellega, et kõrgem kütuse hind tähendab ka kõrgemat käibemaksu laekumist.

Võiks olla ju päris õiglane, kui selle kõrgema käibemaksu laekumise arvelt kaetakse seda võimalikult väiksemad aktsiisi laekumised.

Missuguse mootorikütuse aktsiisi Keskerakond või teie praegu ette panete?

Ma praegu kindlasti ei ole valmis ühtegi numbrit ütlema.

Me oleme küll majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis tegemas arvutusi, et kui suur on see käibemaksu ülelaekumine, mille arvelt katta võimalikku väiksemat aktsiisi laekumist, aga täna ma ei ole valmis ütlema seda numbrit, et mis see täpselt on.

Mis süsinikukaubandusest saab? Kas süsinikukaubandust hakatakse reformima või pannakse see pausile?

Mina suhtun sellesse pausile panekusse väga positiivselt. Juba möödunud sügisel tegin ma selle ettepaneku, et see süsteem sellisel kujul praegu ei tööta ja see tuleb ümber vaadata.

Paraku on Euroopa Liidus niimoodi, et on neid riike, kes seda toetavad ja on neid riike, kes arvavad, et süsinikukaubandus on väga õige asi ja sellega tuleb kindlasti edasi minna.

Eesti seisukoht on see, et see süsteem ei tööta ja see süsteem tuleb ümber vaadata. Ma olen selles suhtes nõus, et täna, arvestades Venemaa agressiooni Ukrainas, oleme me teist nädalat täiesti uues olukorras ja siin ma arvan, et võiks täiesti vabalt rääkida ka sellest, et süsteem tuleks hetkel üldse pausile panna. Sest energiahindade tõusu näevad kõik. Aga kas sellega ollakse nõus, on iseküsimus.

Mida see pausile panemine praktiliselt tähendaks? Kõige esimene asi, mis mulle pähe tuleb, on see, et Narva elektrijaamad pääsevad turule, aga mida veel?

Narva elektrijaamad on ka täna turul. Aga kui me vaatame seda kvoodikaubandust, siis viimastel aegadel on CO2 hind langenud. Kui ta siin vahepeal ulatus peaaegu 100 euroni, siis täna on ta 62 eurot. See näitab mitut asja.

Ilmselt teatud osa spekulante on sellest kaubandusest lahkunud. See võib olla seotud ka kevade tulekuga ja rohkem CO2 kasutavad jaamade puhul ei ole sooja tootmine nii palju turul.

Nii et ma arvan, et siin põhjuseid on mitu. Hind on langenud. Aga kui ta hetkeks peatada, siis on küsimus, kas ta peatada mingisuguse fikseeritud hinnatasemega või siis täielikult peatada.

Täielikult peatamine tähendab seda, et jäävad laekumata ka CO2 kaubandusega seotud tulud ja need tulud on eelkõige arvestatud roheenergia projektidesse. Kui üldse enam seda CO2 raha mitte koguda, siis kindlasti tekib küsimus, kuidas need tulevikku suunatud projektid rahastatud saavad.

Mida teha metsandusega? Siin on erinevad organisatsioonid teinud pöördumisi küll selle jaoks, et linnurahu jätta sel kevadel ära, küll selle jaoks, et muid raiepiiranguid, kas leevendada või jätta peale panemata. Seda kõike siis põhjendusega, et hakkepuitu on turul väga-väga vähe. Kas olete päri nende mõtetega, et ajutiselt peaks vaatama mingid raiepiirangud üle?

Ma arvan, et see on mõistlik mõte. Sest järgmiseks talveks valmistuda tuleb. Kui me suudame ise võimalikult palju varuda kohalikku materjali energia tootmiseks, siis arvan, et peaksime seda võimalust kasutama. See ei anna meile küll 100 protsenti energiakindlust, aga see on ikkagi üks samm selles suunas, et me oleks paremini varustatud energia tootmiseks.

Millised on siis konkreetsed ettepanekud?

Üks küsimus, millega majandus- ja kommunikatsiooniministeerium praegu töötab on see, kui pikalt ja millal meil on raierahu. Et teha need ettepanekud sellel aastal raierahu sellises ulatuses mitte rakendada.

Kas selles on võimalik kokkuleppele saada, seda ma täna ei oska hinnata.

Lõpetuseks omaniku ootused Eesti Energiale. Ma saan aru, et seda 1000 megavatti oodatakse Eesti Energialt ka edaspidi ja omaniku ootused on ka rahandusministeeriumi anda. Aga mis on saanud sellest mõttest, et neid 1000 megavatti turult osta, näiteks mingi konkurss korraldada? Kas see lükkub edasi?

Tõepoolest omaniku ootused Eesti Energiale annab rahandusministeerium, sest Eesti Energia on ettevõte, mille üldkoosolek on rahandusministeerium. Küll aga jah, mina omalt poolt olen selle ettepaneku kooskõlastanud, et kui siiamaani kehtis omaniku ootus aastani 2023 Eesti Energiale, et see kehtiks siis sealt ka edasi, et Eesti Energia teaks sellega arvestada, et riik soovib nende võimsuste jätkuvat olemasolu, mis annab ka Eesti Energiale kindluse neid vanasid katlaid, kas remontida või nendesse investeerida. Riigil selline ootus on.

Täiendavate võimsuste ehitamine hetkel tähendab seda, et riik kuulutab hanke nende võimsuste ehitamiseks. Aga tänases olukorras, kus meil on täielik teadmatus sellest, kui palju meil mingisuguseid energiakandjaid üldse on võimalik tulevikus omada, siis ma arvan, et see oleks selline väga spekulatiivne konkurss. Hetkel see küll ei tundu mõistlik.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: