Kersna: Eestisse on jõudnud Ukrainast üle 7000 lapse
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (RE) ütles "Vikerhommikus", et Eestisse on jõunud 7094 Ukraina last, kes kõik Eestisse ilmselt ei jää.
"Me peame arvestama sellega, et need lapsed, kes Eestisse jõuavad, on tulnud sõjakoldest, nad on võidelnud oma elu eest, nad on läbinud väga pika ja kurnava tee selleks, et jõuda turvaliselt Eestisse. Sellepärast me keegi ei arva, et need lapsed peaksid kohe olema võimelised istuma klassiruumi ja hakkama võõras keeles õppima. Kõigepealt on neile vaja stabiilsust, rahu ja psühholoogilist tuge. Ja siis vaikselt kohaneda meie haridussüsteemiga, pakkuda keeleõpet, huviharidust ja kes on valmis, siis juba ka klassiruumis õppima," rääkis Kersna.
Kersna sõnul on eesmärgiks just kevadisel ja suvisel ajal pakkuda Ukrainast saabunud koolilastele tuge ning valmistada neid ette, et nad oleksid sügisel valmis juba koos teistega võimalikult suures mahus õppima.
"Mingis mõttes on Eesti sel teemal heas positsioonis. Meil on juba täna eestikeelses haridussüsteemis enam kui 5000 muu emakeelega last. Ja iga aastaga tuleb aina enam meie enda Vene peredest lapsi eestikeelsesse haridussüsteemi ja me teame, et väga paljudel juhtudel nende laste eesti keele oskus ei ole sugugi hea. Meil on olemas erinevaid meetodeid, kuidas muu emakeelega last eestikeelsesse haridussüsteemi integreerida. Aga see ei ole väga laialdane. Tõenäoliselt täna jõuavad muukeelsed lapsed ka nendesse piirkondadesse, kus neid varasemalt pole olnud. Ja kindlasti on õpetajate oskuste ja teadmiste arendamine ka meie suur prioriteet," rääkis Kersna.
Paljud Eestisse jõudnud lapsed on eelkooliealised. Kersna sõnul saab neil lasteaias keeleõppe seisukohalt olema lihtsam.
"Keeleõppe mõttes on alati eelised, et mida varem, seda parem. Meil on alushariduses üle Eesti vabu kohti üle 3000 ja üldhariduses üle 10 500 ja gümnaasiumis suurusjärgus 2000," ütles Kersna.
Kersna rääkis, et selleks, et Vene õppekeelega koolides ei tuleks ette konflikte, tuleb seal teha selgitustööd ja rõhutada, et agressiooni õigustamine ei ole kuidagi lubatud.
"See on suur haridussüsteemi väljakutse, kuidas konfliktile mitte õli tulle visates siiski püüda selgitada. Kool on see võimalus ja neutraalne pind, kus selgitada ja rääkida näiteks tasakaalustatud uudiste ja propaganda erinevusest," lausus Kersna.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: Intervjueerisid Erle Loonurm ja Toomas Luhats