Hirm hinnatõusu ees viis Eesti inimesed kütust ostma

Neste tankla.
Neste tankla. Autor/allikas: ERR

Peale sõja algust Ukrainas tankisid Eesti tarbijad hinnatõusu hirmus oma kütusepaagid täis, kuid edasine hüppeline hinnatõus pole kütusetarbimist veel märkimisväärselt mõjutanud.

"Sõja alguses tulnud esimesed uudised nafta maailmaturu hinnatõusust tõid kaasa suurenenud kütuse tarbimise, kuid alates eelmise nädala lõpust oleme täheldanud olulist rahunemist," ütles Terminal Oili turundusjuht Kristjan Krisimäe, kelle sõnul on praeguseks kütuse müük tavapärane.

Circle K mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi sõnul on tarbijakäitumine siiski veidi muutunud ning mõned inimesed on hakanud sõite vähendama.

"Venemaa agressioon Ukrainas on kaasa toonud ka järsu hinnatõusu ja selle mõju kütusetarbimisele. Näeme, et erakliendi tarbimine on vajaduspõhine ning tangitakse vastavalt võimalusele ja vajadusele – on neid, kes on sõidumahte piiranud, aga ka neid, kelle kütusetarbimine on jäänud samaks," rääkis Sassi.

Sassi sõnul on inimesed mõningal määral ka kütust varuma hakanud, kuid seda väikestes kogustes ehk esmatarbevajaduse katmiseks.

"Äriklientide tarbimismahud on jäänud oodatud tasemele või ka veidi kasvanud," ütles Sassi.

Alexela juhatuse liikme Tarmo Kärsna sõnul on tarbimine muutunud erinevate tegurite kombinatsioonis. Enne seda, kui Venemaa Ukrainat ründas, oli juba näha eraisikute tarbimise langemist. Seda osalt seetõttu, et koroonaviiruse suure leviku ajal liikusid inimesed vähem, kuid ka hinnatase oli harjumatult kõrge.

"Kui Ukraina konflikt lahvatas, oli näha hetkelist tarbimise tõusu, mida võis tõlgendada inimeste emotsioonina. Tugevalt käisid läbi erinevad sanktsioonid ja küsimus, kas need kehtestatakse ka energiakandjatele," rääkis Kärsna.

Kärsna sõnul oli sõja alguspäevade järel näha eraisikute tarbimise kasvu, seda peamiselt hinnatõusu hirmus.

"Kui olid esimesed suured hinnahüpped, tekkis varumise efekt küll, kuna ei tea, millal ja kui suur võib olla järgmine hinnatõus. Kui eelmise nädala lõpus hakkasid hinnad alla tulema, tuli ka tarbimine alla, kuna inimeste autopaagid olid täis. Nüüd oleme selles perioodis, kus inimesed tarbivad seda, mida eelnevalt rohkem osteti," kirjeldas Kärsna.

Kütuse hind reageerib poliitilistele otsustele

Esmaspäeval nafta hind maailmaturul langes, kuid hind on igale otsusele ja teatele väga tundlik.

Kärsna märkis, et Venemaa ekspordib maailmaturule jõudvast naftast viis miljonit barrelit päevas. "Täna maailmas ei ole alternatiivset tootmisvõimsust, mis suudaks seda kompenseerida ja see kindlalt jääb mõjutama. Praegu nafta hinnad tulid alla ka läbi selle, et OPEC-i riigid on andnud positiivseid sõnumeid, et plaanivad suurendada tootmist," märkis ta.

Konkreetseid otsuseid riigid aga vastu võtnud ei ole, turg on väga volatiilne ning kauplejad otsivad sõnumeid, millele reageerida.

"Eelmisel nädalal kõvasti mõjutas nafta hinda see, kui USA ja Inglismaa riikidena ütlesid välja, et enam Venemaa gaasi ega naftat ei osta. Hind hüppas, kuna Euroopa kartis Euroopa Liidult samasugust otsust, mis oleks tekitanud lühiajalise puudujäägi. Euroopa Liit seda ei teinud ja turg jällegi rahunes," ütles Kärsna.

Lähiajal mõjutavad hinda Kärsna hinnangul kaks aspekti. "Esiteks, mis on Euroopa Liidu järgnevad sanktsioonid, kas ja kui palju need puudutavad energiakandjaid ning teiseks OPEC-i poolsed otsused, kas naftatootmist suurendatakse. Seal sees on ka läbirääkimised Iraaniga, kas Iraani naftat lubada uuesti maailmaturule või mitte," ütles ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: