Mis on oluline 16. märtsil kell 04.00:

- Ukraina ja Venemaa pidasid teisipäeval taas kõnelusi, mis jätkuvad kolmapäeval

- Ukraina teisipäeval avaldatud andmete kohaselt on sõjas hukkunud üle 13 500 Vene sõduri ning järsult on kasvanud ka Venemaa sõjatehnika kaotused;

- Tšehhi valitsusjuht Petr Fiala saabus koos Poola ja Sloveenia kolleegiga teisipäeval visiidile Kiievisse;

- Kiiev kehtestas pooleteiseks ööpäevaks komandanditund;

- Ukraina presidendi nõunik: sõda võib maiks läbi olla;

- uued satelliidipildid näitavad täiendavaid purustusi Mariupolis ja Kiievi lähistel;

- Ukraina luure teatel hävitavad Vene väed sihilikult põllutöömasinaid, mis võib seada ohtu kevadised külvitööd;

- Pentagon: Venemaa väed pole märgatavaid edusamme saavutanud;

- esmaspäeval hukkusid sõjas kaks Fox Newsi ajakirjanikku;

- teisipäeval evakueeriti mitukümmend tuhat inimest, neist enamik Mariupolist;

- ÜRO andmeil on Ukrainast põgenenud üle kolme miljoni inimese. Kinnitatud andmeil on sõja käigus surma saanud 691 ja vigastada 1143 tsiviilelanikku;

- ägedaimad lahingud käivad endiselt Mariupoli ümber;

- kolmapäeva öö algas Kiievis mitme plahvatusega.

Loe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.

Kõige keerulisem on olukord endiselt Mariupolis

Ukraina relvajõudude peastaap ütles kolmapäeva öösel avaldatud ülevaates, et Vene väed ei ole suutnud alistada Ukraina relvajõude ning jõuda Donetski ja Luhanski oblastite piirideni ning täita muid endale pandud ülesandeid. Mõkolajivi suunal on Vene väed peatunud.

Peastaabi sõnul püüab Venemaa tugevdada oma vägesid, tuues Ukraina territooriumile täiendavaid taktikalisi üksusi, mis on moodustatud operatsiooni esimesel kümnel päeval kaotusi kandnud üksustest ning välisriikide kodanikest palgasõduritest.

"Lisaks on olemasoleva info kohaselt Venemaa sõjaväe juhtkond otsustanud vabastada Vene Föderatsiooni kõrgemate sõjaliste õppeasutuste kadetid, kes osalevad hiljem Ukraina-vastases sõjategevuses," lisas peastaap.

Volõni suunas ei ole Vene vägede tegevus muutunud - peamised jõupingutused on suunatud Ukraina-Valgevene piiri kaitse tugevdamisele. Peastaabi väitel on Valgevene relvajõudude loodeoperatiivjuhatuse 120. motoriseeritud laskurbrigaadi (MINSK) üksused viidud Ukraina piiri äärde.

Polesje suunal ei viinud Vene väed teisipäeva päeval läbi aktiivseid pealetungioperatsioone. Ukraina relvajõudude väitel paigutavad Vene väed piirkonda miine. Ukraina sõnul püüavad Vene väed taastada varasemates lahingutes lüüa saanud üksuste võitlusvõimet.

Põhja suunas koondasid Vene väed teisipäeva päeval oma tähelepanu luurele. Ukraina relvajõudude sõnul on Vene vägedel probleeme laskemoonaga varustamsiel.

Slobožanski suunas püüavad Vene väed olemasolevat üksust tugevdada, koondades reservid riigipiiri lähedale, blokeerides lõunast juurdepääsu Sumõ linnale ja blokeerides Izjumi linna. Ukraina väitel pole Venemaal selles edu olnud.

Donetski suunal olid edutud ka Vene vägede katsed liikuda edasi Rubižne, Severodonetski, Lõssõtšanski asulate suundadel. Seal said Vene väed Ukraina relvajõudude sõnul suuri kaotusi ja olid sunnitud taganema.

Popasna piirkonnas püüavad Vene väed hoida okupeeritud positsiooni ning Avdijivka piirkonnas pole edu saavutanud.

Kõige kehvem on olukord jätkuvalt Mariupoli piirkonnas. Seal püüavad Vene väed blokeerida linna lääne- ja idaservas.

Ukraina relvjaõudude väitel on Vene vägede kaotused Mariupoli ümber olnud märkimisväärsed ning seetõttu olid nad sunnitud kasutusele võtma 810. merejalaväebrigaadi reservid.

Lõuna-Bugi suunal keskendusid Vene väed okupeeritud piiride hoidmisele ja olemasolevate positsioonide insenerivarustuse täiustamisele. Ukraina peastaabi sõnul kavandab Venemaa endiselt pealetungi Krõvõi Rihi suunas.

Ukraina relvajõud hävitasid enda sõnul Tšornobaivka piirkonnas seitse Vene vägede lahingukopterit. Kokku on Ukraina väitel Venemaa kaotanud (täielikult hävinud või lahinguvõime kaotanud) kuni 40 protsenti üksustest, mis Ukrainasse sõtta on toodud.

Kiievis kõlasid komandanditunni alates plahvatused

Kiievis jõustus teisipäeva õhtul 35 tunniks komandanditund ning peagi pärast seda kõlasid pealinna lääneservas ka plahvatused, kirjutab BBC.

Pealinnas viibivad CNN-i ajakirjanikud ütlesid samuti, et kolmapäeva öösel oli Kiievi äärelinnades plahvatusi kuulda.

Kolmapäeva öösel kella kolme ajal kõlasid õhurünnakute eest hoiatavad sireenid Ukraina lääneosas Lvivi linnas, vahendas BBC kohapeal viibivate ajakirjanike teateid.

Vene suurtükid ja lennukid jätkavad kogu Ukrainas linnade pommitamist.

Pühapäeval pommitasid Vene väed Ukraina rahvusvahelist rahuvalve- ja julgeolekukeskust Javorivi linnas, mis asub ligikaudu 50 kilomeetrit Lvivist edela suunal, Poola piiri lähedal.

Lisaks Kiievile ja Lvivile kõlas õhuhäire Dnipros, Tšerkassõ, Ivano-Frankivski, Odessa, Vinnõtsja, Kirovohradi ja Hmelnõtski oblastis. SAmuti Izjumi, Krementšuki, Bila Tserkva, Nikopoli, Mõkolajivi, Izmaili, Odessa ja Poltava linnas ning Krõve Ozero piirkonnas.

Vene laevad tulistasid Odessa rannikut

Ukraina siseministeeriumi nõunik Anton Heraštšenko ütles, et kolmapäeva öösel tulistasid Vene laevad Odessa rannikut. Dessanti Vene sõjaväelased ei üritanud, kirjutab Interfax.

"Umbes tund aega tagasi alustasid Vene sissetungijad laevadelt Ukraina rannikul Odessa oblastis Tuzlõ küla lähedale rakettide ja suurtükkide tulistamist. Nad tulistasid kaugelt suure hulga laskemoona. Nad sondeerisid," kirjutas Heraštšenko Telegrami kontol.

Kõnelused Ukraina ja Venemaa vahel jätkuvad kolmapäeval

Ukraina ja Venemaa delegatsioonide vahelised kõnelused jätkuvad kolmapäeval, teatas Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak.

Podoljaki sõnul on kõnelustes ruumi kompromissiks.

"See on väga keeruline ja veniv läbirääkimiste protsess. Selles on fundamentaalseid vastuolusid. Kuid kindlasti on ruumi kompromissiks. Pausi ajal jätkatakse tööd gruppides," ütles ta.

We'll continue tomorrow. A very difficult and viscous negotiation process. There are fundamental contradictions. But there is certainly room for compromise. During the break, work in subgroups will be continued...

— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) March 15, 2022

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeva öösel tehtud videopöördumises, et Ukraina ja Venemaa seisukohad rahukõnelustel on üha realistlikumad. Tema sõnul on aga tulemusteni jõudmiseks veel aega vaja.

"Kohtumised jätkuvad. Ja mind on teavitatud, et seisukohad nende kõneluste käigus kõlavad juba realistlikumalt. Kuid veel on vaja aega, et otsused oleksid Ukraina huvides," ütles president.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles päeval Moskvas pressikonverentsil, et kõnelused jätkuvad, kuna Venemaa soovib sõda Ukrainas peatada. See on esimene kord, kui Venemaa kõrge esindaja on Ukraina ründamise kontekstis sõjast rääkinud.

"Võin kinnitada, et sellega me tegelemegi, peatame sõda, mida Kiievi režiim on viimase kaheksa aasta jooksul Donbassi elanikkonna vastu pidanud," ütles Lavrov.

Lavrovi sõnul "läbirääkimised praegu jätkuvad Ukraina neutraalse sõjalise staatuse tagamiseks, protsessi kõigi osaliste julgeolekugarantiide kontekstis".

Lavroviga Moskvas kohtunud Iraani välisminister suhtles enne seda Ukraina välisministri Dõmõtro Kulebaga.

Ukraina delegatsiooni juht Mõhhailo Podoljak tegi pärastlõunal postituse Twitteris, kus teatas, et kõnelused käivad: "Üldised regulatsiooni küsimused, relvarahu, meie riigi territooriumilt vägede väljaviimine...".

ÜRO andmeil on Ukrainast põgenenud üle kolme miljoni inimese

Ukraina põgenike arv ulatub 3 000 381 inimeseni, teatas ÜRO põgenikevolinik.

ÜRO andmeil on 1,8 miljonit inimest põgenenud Poola ning 300 000 neist liigub edasi Lääne-Euroopasse.

ÜRO teatel on kinnitust leidnud 691 tsiviilelaniku hukkumine. 1143 tsiviilelanikku on saanud vigastada.

ÜRO lasteorganisatsioon (UNICEF) teatas, et igas minutis saab 55 Ukraina lapsest põgenik. "See tähendab, et sõja algusest alates on peaaegu igas sekundis saanud ühest Ukraina lapsest põgenik," kirjutas UNICEF pressiteates. Kokkuvõttes on iga päev saanud sõjapõgenikuks 75 000 Ukraina last.

Poola, Tšehhi ja Sloveenia peaministrid jõudsid Kiievisse visiidile

Teisipäeva õhtul jõudsid Kiievisse visiidile Poola, Tšehhi ja Sloveenia peaminister, kes kohtusid Euroopa Liidu esindajatena ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

Ministrid jõudsid Ukrainasse teisipäeva hommikul ning liikusid rongiga edasi riigi pealinna.

Delegatsioni kuuluvad Tšehhi valitsusjuht Petr Fiala, Poola peaminister Mateusz Morawiecki ja asepeaminister Jarosław Kaczynski ning Sloveenia peaminister Janez Janša.

"Visiidi eesmärk on on kinnitada terve Euroopa Liidu ühemõttelist toetust Ukraina suveräänsusele ja iseseisvusele," kirjutas Fiala sotsiaalmeedias.

Společně s premiérem Polska Mateuszem Morawieckým, vicepremiérem Jarosławem Kaczyńskim a premiérem Slovinska Janezem Janšou jedeme dnes jako představitelé Evropské rady do Kyjeva, abychom se setkali s prezidentem Zelenským a premiérem Shmyhalem.

— Petr Fiala (@P_Fiala) March 15, 2022

Visiit on kooskõlastatud Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Charles Micheli ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, märkis Fiala.

Zelenski sõnul näitab Euroopa liidrite visiit Kiievisse nende tugevat toetust Ukrainale.

"Teie visiit Kiievisse sel keerulisel ajal on tugev märk toetusest Ukrainale. Me tõesti hindame seda," ütles Zelenski tema Telegrami kanalile postitatud lühikeses videoklipis kohtumisest.

#Ukraine In Kyiv, President @ZelenskyyUa met with the prime ministers of Poland, Czechia and Slovenia. This is an important gesture of solidarity and support from foreign leaders pic.twitter.com/H9Rzuv9TM3

— Hanna Liubakova (@HannaLiubakova) March 15, 2022

Enne peaministreid jõudis Kiievisse kohale Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis.

Welcomed my Lithuanian friend @GLandsbergis. First FM to visit Ukraine since the beginning of invasion. Lithuania's support is ironclad — bilaterally and within the EU & NATO. We work on speeding up Ukraine's accession to the EU. Russia must be brought to justice for its crimes. pic.twitter.com/jo6PAIOzHE

— Dmytro Kuleba (@DmytroKuleba) March 15, 2022

Pentagon: Venemaa väed pole märgatavaid edusamme saavutanud

Pentagon teatas teisipäeval, et Venemaa väed pole teinud Ukrainas olulisi edusamme. USA kõrge kaitseametniku sõnul kannatavad Ukraina suuremad linnad tugeva Vene vägede pommitamise all, vahendas BBC. 

Kiievi suunas liikuv Venemaa armee kolonn jääb kesklinnast umbes 20 kilomeetri kaugusel. Vene väed seisavad endiselt silmitsi Ukraina vägede tugeva vastupanuga Harkivi ja Mõkolajivi all. 

"Nii venelased kui ukrainlased on kasutanud 90 protsenti oma lahingujõust. Järgmise 24 tunni jooksul peaks jõudma Ukrainasse rohkem USA relvastust," märkis kaitseametnik.

Kiievis kehtestatakse pooleteiseks ööpäevaks komandanditund

Kiievis hakkab teisipäeva õhtul kehtima komandanditund, mis vältab kuni neljapäeva hommikuni.

Komandanditund hakkab kehtima teisipäeva õhtul kell kaheksa ning kestab kuni neljapäeva, 17. märtsi hommiku kella seitsmeni, teatas Kiievi linnapea Vitali Klõtško.

Sel ajal on linlastel keelatud kodust ilma eriloata väljuda. Majast võib välja minna ainult varjendisse liikumiseks, hoiatas Klõtško. Ta palus kiievlastel valmistuda pikemalt koju jäämiseks.

Mis on sellise komandanditunni kehtestamise põhjus, teatest ei selgu.

Kiievis viibivad ajakirjanikud teatasid, et varahommikul kella viie ajal oli kuulda pealinnas plahvatusi.

Kohalik uudistekanal Ukraine 24 andis teada kahest plahvatusest Kiievi lääneservas. Kanali hinnangul tulid raketid Valgevenest, kuid neid väiteid pole kinnitatud.

Ukraina teatel tabasid Vene mürsud Kiievis kolme kortermaja, rünnakus hukkus vähemalt kaks inimest, vahendas Ukrainskaja pravda.

Ukraina päästeteenistuse teatel sai Svjatošinski rajoonis paiknev kortermaja tõsiseid kahjustusi ning see süttis esimesest kuni 16. korruseni. Sündmuskohalt leiti kaks surnukeha, 27 inimest päästeti.

Mariupoli võimud: Mariupolist on humanitaarkoridori kaudu lahkunud kaks tuhat autot

"Umbes kaks tuhat autot lahkusid ümberpiiratud Mariupolist ja veel kaks tuhat ootavad lahkumist," teatasid teisipäeval Mariupoli võimud. 

Esmaspäeval teatasid Mariupoli võimud, et linnast lahkus enam kui 160 autot. See oli esimene edukas inimeste evakueerimine pärast seda, kui Vene väed selle linna ümber piirasid. Umbes 300 tsiviilisikut jõudsid teisipäeva hommikul Zaporižžja linna, vahendas The Guardian. 

Mariupoli linnapea Sergei Orlovi sõnul vallutasid Venemaa väed linna suurima haigla. Patsiente ja töötajaid hoitakse pantvangis, vahendas BBC. 

Haiglas on praegu umbes 400 inimest. Donetski kuberner kinnitas, et Venemaa väed vallutasid haigla, vahendas The Guardian. 

Ukraina võimude teatel vajab Mariupolist kiiresti evakueerimist vähemalt 200 000 inimest. Kiievi teatel on Mariupoli elanikud olnud viimase kahe nädala jooksul ilma kütte, elektri ja veeta. 

"Pärast Venemaa sissetungi on tapetud üle 2500 Mariupoli elaniku," ütles esmaspäeval Ukraina presidendi kantselei ametnik.

Sumõ oblastivalitsuse juhi Dmõtro Živitski sõnul lahkus piirkonnast teisipäeval üle 8000 inimese. Punase Risti teatel lahkus Sumõ linnast ohutusse piirkonda enam kui 100 bussi, mis transportisid tsiviilelanikud ohutusse piirkonda. 

Reuters kirjutab, et kokku evakueeriti teisipäeval mitmest Ukraina linnast umbes 29 000 inimest, neist enamik Mariupolist. Ukraina presidendi kantselei ametnik Kirill Tõmošenko ütles, et Mariupolist lahkus oma autodega umbes 20 000 inimest.

Venemaa kaitseministeeriumi väitel on Vene sõjaväelased viimase ööpäeva jooksul aidanud inimesi Ukraina lääneossa evakueerida.

Vene riikliku kaitsekontrolli keskuse juht Mihhail Mizintsev ütles, et üle 36 000 inimese evakueeriti "tänu Vene relvajõudude enneolematutele julgeolekumeetmetele".

Tema sõnul kestab ka Ukraina kodanike evakueerimine Venemaale.

Mizintsev kordas Venemaa varasemaid väiteid, et Ukraina sõjaväelased takistavad evakueerimist.

Ukrainas said surma telekanali Fox News ajakirjanikud

Teisipäeval teatas Fox, et rünnaks suri Ukrainas telekanali Fox News operaator Pierre Zakrzewski ning tulevahetuses sai kaviga korrespondent Benjamin Hall.

"Suure kurbusega jagame uudist meie armastatud kaameramehe Pierre Zakrzewski kohta. Pierre tapeti Horenkas, väljaspool Kiievit, Ukrainas," ütles Fox Newsi saatejuht Suzanne Scott. 

Benjamin Hall vajab endiselt Ukrainas haiglaravi. 

Teisipäeva hilisõhtul teatas Fox, et lisaks Zakrzewskile hukkus rünnakus ka ajakirjanik Oleksandra Kuvshinova, kes töötas Fox Newsi konsultandina.

Ukraina: hukkunud on 13 500 Vene sõdurit

Ukraina peastaabi teisipäeval avaldatud hinnangust Venemaa kaotustele 15. märtsi seisuga selgub, et sõja hukkunud Vene sõdurite hulk on märkimisväärselt kasvanud. Kui veel esmaspäeval öeldi hukkunute arvuks üle 12 000, siis teisipäeval hinnati Vene kaotuste suuruseks 13 500 sõjaväelast.

Samuti on märgatavalt kasvanud ka Ukraina hinnang sellele, kui palju on hävitatud Vene relvastust.

- sõdureid üle 13 500;

- tanke 404;

- jalaväe lahingumasinaid 1279;

- suurtükisüsteeme 150;

- teisaldatavaid mitmikraketiheitjad (MLRS) 64

- õhutõrjesüsteeme 36;

- lennukeid 81;

- helikoptereid 95:

- autosid ja muid veokeid 640;

- kütuseveokeid 60;

- operatiiv-taktikalisi droone - 9.

Ukraina ise enda sõjaväe kaotusi ei avalda.

Venemaa väitel võeti terve Hersoni oblast oma kontrolli alla

Vene kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov väitis teisipäeval, et Vene relvajõud on saavutanud kontrolli terve Hersoni oblasti territooriumi üle.

Tema sõnul hävitasid pealetungivad Vene üksused Kramatorski lennuväljal asunud angaari, koos seal olnud nelja ründelennukiga Su-25, ühe helikopteriga Mi-24 ja viie kopteriga Mi-8.

Teadet vahendanud uudisteagentuur Reuters märkis, et ei saa Venemaa väidete tõele vastavust kontrollida.

The illegal and unprovoked invasion of Ukraine is continuing.

The map below is the latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 15 March 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/j7n3bpRq3U

#StandWithUkraine pic.twitter.com/ml6nDlpWvo

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 15, 2022

Ukraina relvajõud: Vene väed plaanivad tugevdada oma jõude Harkivi suunal

Ukraina relvajõudude peastaap teatas teisipäeva öösel, et Venemaa jätkab täiendavate üksuste moodustamist sõjaks Ukrainas. Peastaabi väitel kavatseb Venemaa tugevdada oma relvajõude Harkivi suunal.

Peastaap väidab, et Vene vägede 6. armee üksuste täiendamiseks kutsutakse ajateenijaid üle minema lepingulisele teenistusele.

Ukraina hinnangul on samuti Volõni suunal suur tõenäosus provokatsioonideks Valgevene objektide vastu, et kaasata Valgevene väed sõtta.

"Polesje suunal võitlevad okupatsiooniväed Poliske, Kropõvnja, Zahharivka, Oliva, Sloboda, Kuhharska, Žovtneve, Ozerštšõna, Lõpivka, Kopõlivi, Motõžõni, Buzova, Horenõtši, Butša ja Demõdivi asula piirkonnas," selgitasid Ukraina relvajõud.

"Põhja suunas võitleb vaenlane Ljubetsi, Slavutõtši, Kovrõta, Zolotõnka, Mena, Branõtsia, Kalõta, Bogdanovka, Lukaši, Romnõi, Nedrigailivi asulate aladel. Ei rünnata aktiivselt, rühmitatakse vägesid ümber, täiustatakse logistikasüsteemi, et ette valmistada ja jätkata pealetungi Brovarõ suunal," lisas peastaap.

Slobožanski suunas püüavad Vene väed jätkuvalt piirata ümber Sumõ linna ning viivad läbi sõjategevust mitmel pool, sealhulgas Izjumi, Svatove, Hruševahha piirkonnas. Ka seal ei tee Vene väed aktiivseid rünnakuid.

"Terrorirühmituste tugevdamiseks Sumõ, Ohtõrka, Harkivi ja Izjumi piirkondades koondab väed ümber ja konsolideerub vallutatud piiridel. Samas on probleeme laskepositsioonide laskemoonaga varustamisega," lisasid Ukraina relvajõud.

Donetski ja Tavrija suunal võitlevad Vene väed Borova, Ternove, Novokrasnjanka, Luhanske, Horlivka, Panteleimonivka, Mõkilske, Huljaipole, Orihivi ja Kamjanske asulate piirkonnas.

Avdijivka suunas, Kamjanka piirkonnas olid Vene väed sunnitud taganema.

Vene väed jätkavad katseid Mariupoli vallutamiseks. "Ukraina sõdurid lõid edukalt sissetungijate rünnakud tagasi. Vastase kogukaotused olid umbes 150 inimest, kaks tanki, seitse jalaväe lahingumasinat ja üks soomustransportöör. Pärast kaotusi peatasid okupandid pealetungi ja taganesid," selgitas Ukraina relvajõudude peastaap.

Ukraina relvajõudude suurtükivägi ja lennukid tekitasid Vene vägede sõjatehnikale ja kolonnidele. Relvajõudude andmeil hävis suurtükitules 12 ühikut mootorsõidukeid.

Lõuna-Bugi suunal püüavad Vene väed kanda kinnitada Tomina Balka, Nadeždivka, Kiselivka, Pervomaiski, Mõhhailo-Larine, Uljanovski, Piskõ, Dobre, Snihurivka, Arhangelski, Zahradivka, Osokorivka, Berislavi, Kahhovka piirkondades.

Ukraina relvajõudude andmeil ei valmista Vene väed praegu Mustal ja Aasovi merel ette meredessanti.

Tšornobõli tuumajaama elektritoide on taastatud

Tšornobõli tuumaelektrijaama elektritoide, mis esmaspäeval taas katkes, on nüüd taastatud, teatasid Ukraina võimud teisipäeval.

Ukraina riiklik energiafirma Ukrenergo teatas esmaspäeval, et vahepeal taastatud elektritoide Tšornobõli tuumaelektrijaamale katkes taas ning jaama varustati diiselgeneraatorite abil.

Tuumajaama elektritoide on oluline suletud reaktorite tuumakütuse jahutusvee pumpamiseks.

Ukraina: Vene väed hävitavad sihilikult põllutöömasinaid

Ukrainasse tunginud Vene väed hävitavad sihilikult põllutöömasinaid, mis seab ohtu kevadised külvitööd, teatas Ukraina kaitseministeeriumi luureosakond.

"Eesmärgipärane põllumajandusmasinate hävitamine ohustab kevadist külviperioodi. See võib kaasa tuua humanitaarkriisi," öeldi teates, mida vahendas uudisteagentuuri Interfax Ukraina haru.

Süstemaatilist põllumajandustehnika hävitamist on registreeritud Kiievi oblasti Brovarski rajoonis, Zaporižžja oblasti Melitopoli rajoonis, Tšernihivi oblasti mitmes piirkonnas ning samuti Harkivi ja Hersoni oblastis.

Nii pommitasid Vene lennukid 13. märtsil sihilikult kahes Sumõ oblasti külas asuvaid põllumajandustehnika hoiuplatse. Rünnaku tagajärjel hävis rohkem kui 30 põllutöömasinat.

Lisaks kasutavad okupatsiooniväed sageli traktoreid ja muid põllumasinaid oma rajatiste ehitamiseks ja kindlustamiseks, märkis Ukraina luure.

Läbirääkimised peatati kuni teisipäevani

Ukraina ja Venemaa vahel algas esmaspäeva lõuna ajal videosilla vahendusel uus kõneluste voor.

"Suhtlus käib, kuigi see on raske," teatas Ukraina pealäbirääkija Mõhhailo Podoljak Twitteris. "Lahkarvamuste põhjus on poliitiliste režiimide erinevus. Ukraina on vaba konsensusel põhinev ühiskond. Venemaa surub oma ühiskonda ultimaatumitega alla."

Podoljak ütles enne kõneluste algust, et Venemaa suhtumine on muutunud konstruktiivsemaks: "Venemaa saab nüüd palju adekvaatsemalt aru ümbritseva maailma reaalsustest. Nad on palju vastuvõtlikumad Ukraina lahinguväljal kinnitust saanud positsioonide suhtes, Ukraina tegudele oma huvide kaitsel."

Podoljak teatas õhtul, et uus kõnelustevoor peatati kuni teisipäevani.

"Läbirääkimistel võeti tehniline paus kuni homseni. Seda täiendavaks tööks töörühmades ning mõnede definitsioonide täpsustamiseks. Läbirääkimised jätkuvad," kirjutas Podoljak Twitteris.

Esimene Ukraina ja Venemaa delegatsiooni kohtumine toimus Valgevenes 28. veebruaril, järgmine kohtumine toimus 3. märtsil, kolmas voor 7. märtsil.

Zelenski: Vene sõjavägi on Ukraina armee üks varustajatest

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul on Vene sõjaväelased segaduses ning ei oodanud Ukrainalt vastupanu, mida nad seni on saanud, vahendas BBC.

"Nad põgenevad lahinguväljalt. Nad hülgavad varustuse," väitis president.

"Me võtame trofeed ja kasutame neid Ukraina kaitsmiseks. Tegelikult on Vene sõjavägi praegu meie armee üks varustajatest. Nad poleks suutnud sellist asja isegi õudusunenäos ette kujutada," lisas Zelenski.

Zelenski tänas Vene tsiviilelanikke, kes on sõja vastu protestinud. Ta tänas eraldi Vene Pervõi Kanali töötajat Marina Ovsjannikovat, kes sõjavastase plakatiga "Vremja" otse-eetrisse tungis.

Zelenski sõnul suutsid Ukraina väed aidata Luhanski ja Kiievi oblastist esmaspäeval põgeneda 3806 inimesel. Ta lisas, et 100 tonni kaubaga autod on endiselt Berdjanskis kinni ning ei pääse Vene vägede poolt ümber piiratud Mariupolisse.

Zelenski kinnitas, et kõnelused Venemaaga jätkuvad teisipäeval Türgis.

Presidendi sõnul on temani jõudnud info, et siiani on kõnelused läinud üsna hästi. "Kuid eks me näe. Need jätkuvad homme," sõnas ta.

Ukraina presidendi nõunik: sõda võib maiks läbi olla

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõuniku Oleksi Arestovitši hinnangul võib sõda maikuuks läbi saada, kuna Venemaal lõpevad ressursid ründamiseks, vahendas Reuters.

Arestovitš ütleb mitmes Ukraina meediakanalis avaldatud videos, et täpne sõja lõppemise aeg sõltub sellest, kui palju vahendeid on Kreml valmis sõjale kulutama.

"Ma arvan, et mitte hiljem kui mais, mai alguses meil peaks olema rahuleping. Võib-olla palju varem. Eks näis. Ma räägin hilisematest võimalikest kuupäevadest," rääkis Arestovitš.

"Oleme praegu teelahkmel. Kas väga kiiresti, nädala või kahe jooksul sõlmitakse rahuleping koos vägede väljaviimise ja kõigega või üritatakse mõned, ütleme, süürlased teise ringi jaoks kokku kraapida. Ja kui me need ka purustame, siis leping aprilli keskpaigaks või lõpuks," lisas ta.

Arestovitši sõnul on ka hullumeelne stsenaarium, mille järgi Venemaa saadaks sõtta uued ajateenijad, kes on saanud kuu aega väljaõpet.

Arestovitš lisas, et isegi kui rahuleping sõlmitakse, võivad väiksemad taktikalised kokkupõrked jätkuda, kuigi Ukraina nõuab kõigi Vene vägede täielikku lahkumist.

USA Euroopa vägede endise juhi, kindralleitnant Ben Hodgesi hinnangul on Vene vägede laskemoon ja ka sõdurid juba paari nädala jooksul ammendumas.

Ben Hodges ütles Fox Newsi saatele "The Faulkner Focus", et tema hinnangul ründasid Vene väed väljaõppekeskust Javorivis osaliselt näitamaks, et nad suudavad jõuda liinideni, mis toovad Poolast Ukrainasse varustust ja abi. Samas võis tema hinnangul olla Venemaa sihtmärk ka sealne logistika ülesehitus.

Hodgesi arvates ei peaks juhtunule aga ülereageerima.

"Ma arvan, et venelased on kümne päeva kaugusel kulminatsioonipunktist, mil neil ei ole enam laskemoona ega inimressurssi oma rünnaku jätkamiseks," ütles ta.

ÜRO andmeil on hukkunud üle 600 tsiviilelaniku

​ÜRO inimõiguste kõrge voliniku büroo (OHCHR) andmetel on 13. märtsi hilisõhtu seisuga Ukrainas sõjas saanud surma 636 ja vigastada 1125 tsiviilelanikku.

OHCHR-i hinnangul võib tegelik ohvrite arv olla palju suurem, eriti valitsuse kontrolli all olevatel aladel, kuna sealt on kestvate lahingute tõttu keeruline andmeid saada. Eelkõige puudutab see Harkivi oblastis Izjumi ning Donetski oblatis Mariupolit ja Volnovahhat, kus on väidetavalt sadu tsiviilohvreid.

Uued satelliidipildid näitavad täiendavaid purustusi Mariupolis ja Kiievi lähistel

Maxar Technologies avaldas esmaspäeval uued satelliidipildid purustustest Mariupolis ja Kiievi ümbruses.

Suuri purustusi oli 14. märtsil näha näiteks Kiievi kesklinnast umbes 40 kilomeetri kaugusel loodes Moštšuni külas. Osad majad on endiselt leekides ning ümbruses olevad alad on kõrbenud:

Fotod näitavad kahjustusi ka Mariupolis. Muu hulgas on näha, et Žovtenijvi linnaosas kahjustada saanud haiglat ja kortermaju: 

Pole selge, kumb pool on haigla purustustes vastutav.

 SOHR: kümned tuhanded süürlased tahavad minna Venemaa eest sõtta

Süüria inimõiguste vaatlusorganisatsiooni (SOHR) teatel on Venemaa pannud siiani kirja üle 40 000 Süüria võitleja, kes tahavad Venemaa eest Ukrainasse sõdima minna.

Organisatsiooni väitel pole need inimesed vabatahtlikud, aga on end kirja pannud lubaduse eest "saada palka ja privileege".

SOHR-i sõnul käib värbamine Damaskuses ja Aleppos läbi Süüria erinevate valitsusametite.

SOHR-i andmeil pole Vene sõjavägi veel ühtki Süüria võitlejat Ukrainas rindele saatnud.

Ukraina uudisteagentuur UNIAN on öelnud, et esimesed 400 võitlejat on saabunud Ukraina piirile. UNIAN-i väitel on pandud neile Ukraina piiri äärde - Venemaal Rostovis ja Valgevenes Gomelis - püsti majutus- ja treeningkeskused.

Zelenski tahab pikendada sõjaseisukorda kuu võrra

Ukraina president Volodõmõr Zelenski esitas esmaspäeva hilisõhtul parlamendile eelnõu, millega pikendataks sõjaseisukorda 30 päeva võrra.

Sõjaseisukord kehtiks praegu 24. märtsini.