Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles kolmapäeval, et Ukraina peetavate läbirääkimiste kompromissiks võiks olla variant, kus Ukraina on Austria või Rootsiga sarnaselt demilitariseeritud riik, millel oleks siiski oma relvajõud, aga seal ei oleks välismaa sõjaväebaase.

"See on variant, mida praegu tõesti arutatakse ja mida võib vaadelda kompromissina," ütles Peskov kolmapäeval vastuseks palvele kommenteerida Vene delegatsiooni juhi Viktor Medinski varasemaid ütlusi.

Ukraina delegatsiooni juht ja president Volodomõr Zelenski nõunik Mõhhialo Podoljak teatas Vene poole avaldusele vastuseks, et rahukokkulepe saab sündida ainult Ukraina suveräänsust austavatel tingimustel ja "Venemaa ettepanek" Austria või Rootsi stiilis neutraalusest on vastuvõetamatu.

"Me saame aru teise poole soovist olla proaktiivne," ütles Podoljak. "Sealt ka sõnad Rootsi või Austria neutraalsuse mudelist. Aga Ukraina on praegu Venemaaga otseses sõjas. Seega saab mudel olla ainult Ukraina mudel koos julgeolekugarantiidega."

Vene delegatsiooni juht Viktor Medinski ütles kolmapäeval, et tema juhitud delegatsiooni eesmärk on saavutada rahu Ukraina aladel, "et see oleks rahumeelne, neutraalne ja meie suhtes sõbralik riik, mis ei oleks platsdarmiks NATO-le ega oleks eelpostiks nendele jõududele, mis soovivad kahjustada meie riiki," rääkis Medinski.

"Ukraina neutraalse staatuse säilitamine ja arendamine, Ukraina demilitariseerimine – arutatakse tervet komplekti küsimusi, mis on seotud Ukraina armee suurusega," lisas Medinski. Tema väitel pakub Ukraina Austria või Rootsi tüüpi neutraalset ja demilitariseeritud riiki, kuid siiski oma maa- ja mereväega.

"Kõiki neid küsimusi arutatakse Vene ja Ukraina kaitseministeeriumi juhtkonna tasemel," lisas Medinski.

Vene delegatsiooni juht tõdes, et Ukrainal on ka praegu neutraalse riigi staatus, selliselt lahkus ta Nõukogude Liidust ning neutraliteet on kirjutatud ka riigi suveräänsusdeklaratsiooni.

"Kahtlemata on meie jaoks võtmeküsimus Krimmi ja Donbassi staatus, aga samuti rida humanitaarseid küsimusi, muuhulgas denatsifitseerimine, venekeelse elanikkonna õigused, vene keele olukord ja nii edasi," rääkis Medinski.