Esimese radari ostu leping sõlmiti eelmisel nädalal. Lisaks soetatakse koostöös Norraga üks aktiivradar ja muid eelhoiatussüsteeme.

Õhuseiredivisjoni radarijaam Kellaveres Ida-Virumaal kuulub BALTNET-i õhuseiresüsteemi. See on aktiivradar ehk saadab välja raadiolaineid.

Eelmisel nädalal sõlmitud lepingu alusel ostetava radari pilti ega maksumust kaitseinvesteeringute keskus ei avalda. Passiivradar saab paika järgmise aasta lõpuks.

"Radarisüsteem ise raadiolaineid välja ei kiirga. Ta on täiesti nähtamatu vaenlase süsteemide poolt ning tegemist on eelhoiatussüsteemiga - olulise arenguga meie õhuväele ja kaitseväele," rääkis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse side ja radarite kategooriajuht Priit Soosaar.

Radarid paiknevad üle Eesti ja võimaldavad katta ka osa Läti territooriumist. Uuendatud radarisüsteem annab mõningad Eesti piirkonnad vabaks tuuleparkide arendajatele. See oli üks hanke eeldusi, sest radar ostetakse 70 miljoni euro raames, mis tuli CO2 kvootide rahast.

"Suurem osa ja ka tähtsaim roheenergia arendajatele on Kirde-Eesti piirkond – Aidu, Varja tuulikud. Ja see piirkond peaks avanema siis 24. aasta lõpus. Ülejäänud mandri-Eesti avaneb jooksvalt orienteeruvalt 25. aasta jooksul," ütles Soosaar.

Läänemaal ja Liivi lahes jäävad piirangud kehtima, ütles Priit Soosaar. Esimese passiivradari ostis Eesti Tšehhist 2004. aastal ja see oli ühtlasi esimene passiivradar Euroopa NATO riigis. See on kasutusel siiani.