Kohalikud elanikud soovivad õhuseireradari kohta rohkem infot
Kaitseministeerium valmistub Ida-Virumaal püstitama endise Viru kaevanduse aherainemäe tippu õhuseireradarit. Radari töölehakkamise järel avanevad piirkonnas alad, kuhu saab rajada uusi tuuleparke.
Praegu Lääne-Virumaal Kellaveres asuv õhuseireradar kogus kuulsust kaitseministeeriumi ja vendade Sõnajalgade vaidlusega. Kaitseministeeriumi hinnangul oleks Sõnajalgade tuulikud seganud radari tööd. Nii ongi Aidus 30 planeeritud tuulikust püsti vaid poolteist, mis siiani ei tööta.
Järk-järgult valmivad uued radaripositsioonid aitavadki lisaks Eesti seirevõimekuse kasvule kaasa ka sellele, et tuuleenergia arendajatele vabanevad mitmed seni ehituspiirangute all olnud piirkonnad.
"Samm sammu haaval me vabastame neid alasid kõrguspiirangutest. Hetkel käib jutt Lääne-Virumaast ja Ida-Virumaa lääneosast. Seejärel seisab ees ülejäänud Madri-Eesti ala vabastamine ning viimane on Lääne-Eesti saared ja mereala," ütles kaitseministeeriumi innovatsiooniosakonna juhataja Miiko Peris.
Uutest aktiivradaritest esimene peaks Viru kaevanduse aherainemäe otsas 130 meetri kõrgusel tööle hakkama järgmise aasta lõpus. Praegu on käimas eelhoiatussüsteemi projekteerimistööd ja läbirääkimised radari tarnijatega. Kaitseministeeriumi kinnitusel ei tähenda õhuseireradarid piirkonna elanikele kiirgusohtu.
"Radari kiired vaatavad õhku ja eesmärgiks on õhuseire käigus tuvastada lendavaid objekte, seetõttu on ka radaripunkt asetatud maapinnast kõrgemale ehk siis mäe otsa. Terviseamet mõõdab radari valmimise järel vajaduse korral kõike. See tehnoloogia on modernne tehnoloogia, Euroopa Liidus sertifitseeritud ja ei ole inimese tervisele ohtlik," rääkis Peris.
Praegu Viru mäele radari püstitamise eel rahvakoosolekuid plaanitud pole. Kohtla-Järve linnapea Virve Linderi hinnangul võiks neid siiski teha.
"Nagu lähisündmused on näidanud, siis parem on ennetada kogukonnas tekkivat segadust ja paanikat ning näidata omalt poolt üles aktiivsust kogukonda puudutavate probleemide käsitlemisel. Ma näeksin ideaalis seda, et kaitseministeerium annaks koos omavalitsustega inimestele võimaluse tulla küsida oma küsimusi ja saada otse allikast infot," sõnas linnapea.
Radari lähipiirkonda jääb linnulennult kilomeetri kaugusele 140 majaga jõhvilaste ja kohtlajärvelaste aiandusühistu Viru-Mari, kus paarikümnes majas elatakse aasta ringi. Kohalikud nentisid, et ega nad radari püstitamise vastu midagi teha ei saa, küll tahaks nad mõjude kohta rohkem infot.
"Ma olin kuulnud, et kuhugi Ida-Virumaale tahetakse panna suur sõjaotstarbeline radarijaam, aga et see püstitatakse meie külje alla, seda ma küll ei teadnud," sõnas kohalik elanik Antonina Tugatova.
Aiandusühistu elanike arvates võiks riik radari talumise vastutasuks kohalike elu parandada.
"Võiks meile tulla vastu ja remontida läbi meie aiaandusühistu mineva tee ja tee, mis toob Tartu maanteelt meieni," ütles Tugatova.
2001. aastal Kellaveresse püstitatud radar viiakse pärast Viru aherainemäel radari avamist Ämari lennubaasi.