Birgit Lao: koroonakriisis saab keeldude asemel tähtsamaks isiklik vastutus

Terviseameti uue juhi Birgit Lao sõnul saab edaspidi koroonakriisis keeldude asemel tähtsamaks isiklik vastutus.
Me uudistetoimetuses arutasime, kes küll võiks olla see hulljulge inimene, kes säärase ametikoha üldse vastu võtaks. Eelmised terviseameti juhid on avalikkuse meelepahaga peaaegu pulbriks jahvatatud.
Tõesti, see on olnud julge samm. Iga tippjuhi koha vastuvõtmine on tegelikult julge samm, kuid usun, et pole oluline, milline on olnud eelmiste juhtide käekäik. Praegu on hädavajalik süsteemis mõningad muudatused teha. Ja mul on muutuste juhtimisel üsna pikaajaline kogemus. See annab mulle kindluse, et oskan neid asju teha.
See ei heiduta, et meditsiiniharidust teil pole ja tervisevaldkonnas kompetents puudub?
Vastupidi. Mul on juhtimise kompetents ja seda on asutuse juhile kõige enam vaja. Terviseametis on olemas väga head valdkonna tippspetsialistid. Erialane teadmine on siin majas täiesti olemas ja siin muutusi vaja pole. Vaja on aga juhtimise muutust ja selleks ka lisajõudu. Kui me vaatame avalikus sektoris ringi, siis juhid ei ole tavaliselt enam erialase kogemusega, vaid nad on pigem sektorite vahel liikuvad eri kogemusi omavad tipptegijad.
Aga mis on karid, mida te kardate?
Mul ei ole otsest kartust, aga kardan natuke laiemalt. Me arvame, et koroonakriis on lõppemas, aga tulla võib uus kriis nagu näitas Ukraina sõda. Tulla võib midagi, mis on force majeure. Ja me ei oska seda riskide puhul ette näha.
Mis seisus on terviseamet?
Võtan üle organisatsiooni, mis on ootuses. Tegemist on väga kokkuhoidva meeskonnaga, mis on läbinud mitu kriisi. Ja välja on öeldud, et muutused on tulemas. Inimesed soovivad, et nende mured oleks võtmetähtusega, näiteks ületöötamise ja ülekoormuste küsimused saaks lahendatud.

Mis tüüpi juht te olete? Tulite majja laia luuana, mille eesmärk on pühkida osa inimesi kõrvale?
Muutused vajavad kaasavat liidrit. Kindlasti ma ei ole autoritaarne juht.
Teie ülesanne on liita terviseamet ja ravimiamet. Nimetage palun kas või üks dubleerimine, mis pärast liitmist kaob?
Teenuste mõttes on tegemist üsna erinevate asutustega. Ühine koht on üldklienditeeninduse tasand. Kodanikule, partnerile peab tekkima üks koht, kus neid teenuseid pakutakse.
Teenused on ju erinevad? Ravimiametil on selged funktsioonid. Miks inimene ei võiks ravimiametist ka edaspidi oma muredele lahendust saada? Mis seal halvasti on?
Me ei tea, kas tal on vaja ravimiameti teenust või terviseameti teenust. Varsti on tal üks uks, mille kaudu ta teenustele ligi pääseb. Selle ukse me tekitame.
Kuidas te kujutate ette, et te liidate kahte suurt asutust, olles ise ühe liidetava poole uus juht?
See on ühinemisprotsess, mis võtab aega. Kaks juhti peavad selles kokku leppima. Ja kohe alguses tuleb selgeks teha, et asjad ei saa liidetud 1. jaanuariks 2023. See võtab aega terve uue peadirektori ametiaja ehk vähemalt viis aastat.
Te olete valmis ühendameti juhina jätkama, kui see otsus tehakse?
Jah, olen valmis.
Mis palka teile terviseameti juhina maksma hakatakse?
(Vaikus). See otsus on olnud minu ees laual veidi üle 24 tunni. Mul pole veel ühtegi kokkulepet allkirjastatud, aga vastan hea meelega sellele küsimusele tulevikus. See on aus vastus.

Mitu inimest kahe asutuse liitmise järel töö kaotab?
Eestis on levinud arusaam, et liitmise eesmärk on töötajate arvu vähendada. Nii koroonakriis kui ka pagulaskriis on näidanud, et me ei saa kuskilt inimesi vähendada, küll on vaja efektiivsust tõsta. Ühinemise eesmärk on inimeste kokkutoomine ja selle mõjul efektiivsuse tõstmine. Ühinemine ei ole koondamisprojekt.
Ma olen aru saanud, et ravimiameti inimesed pole küll liitmismõtete pooldajad. Nad on veendunud, et nende tegevus on efektiivne.
Muutused on alati ärevusttekitavad, see on selge. Kahjuks ei ole mul veel olnud võimalik ravimiameti esindajatega suhelda. Aga ühendatakse ju ainult tugevad baasteenused, seega ravimiametist midagi ära ei kao.
Kas ühendameti peakorter tuleb Tallinna või Tartusse?
Vaat sellele küsimusele ma ei oska vastata.
Miks?
Sest ma pole sellel teemal rääkinud.
Tartlased on kindlasti mures, et järjekordselt ei valguks osa töökohti Tallinna.
Ravimiameti valdkondlik kompetents on ankruna Tartus. Kindlasti peab vaatama, kas piirkondlik paiknemine on oluline ja millised on selleks võimalused. Asutus ei pea olema seal, kus on peadirektor. Ravimiamet on väga tihedalt seotud Tartu Ülikooli ja sealsete teadusasutustega, see on ilmselge. Suuri kolimisettepanekuid minu teada tehtud ei ole.
Kui palju te olete oma elus kokku puutunud poliitikutega? Poliitikud on tahtnud ikka terviseametit juhtida ja ravimiametiga liitumisele peab saama parlamendi heakskiidu. Ilma nende toetuseta te hakkama ju ei saa?
Ma olen oma tööaastate jooksul näinud kümmet ministrit. Seega see põld on üsna kirju. Kas ma olen kõikide poliitikutega sina peal? Kindlasti mitte, kuid enamus neist ei ole mulle võõrad.
Koroonaviirus pole meie seast kuhugi kadunud ja suure tõenäosusega tuleb avalikusele selgitada terviseameti ettepanekuid olukorra ohjeldamiseks. Kas jätkate eelmise juhi Üllar Lanno traditsiooni ise käia pressikonverentsidel olukorrale hinnanguid andmas?
Selle ametikoha juurde käib avalikkusega suhtlemine. Mari-Anne Härma jätkab oma töökohal, nii et meil on tööülesanded jagatud. Eks me lepime kokku, millal ja milliste teemadega on vaja peadirektoril avalikkusega suhelda.
Mis on tervisemaetil läinud viltu koroonakriisi ohjeldamises? Mida oleks võinud teha teisiti, kui te kõrvalt vaatate?
Ma usun, et kui seda küsida terviseameti inimeste käest, siis väga palju asju oleks pidanud tegema teisiti. Aga oluline on õppida ja teha järeldusi. Ja selles on nad olnud väga usinad. Mulle ka täna räägiti, et asju on proovitud teha küll ühte-, küll teistpidi. Oluline pole eksimuste vältimine, vaid vigade tunnistamine ja nendest õppimine, et minna edasi. Eksimatut ametit ei suuda mitte ükski juht tekitada.

Kas Eesti koroonapiirangud oleksid pidanud olema rangemad?
Ma usun, et see on iga inimsese riskitunnetamise küsimus ja sinna suunda piirangud ka liiguvad. Olulisemaks saab see, mida teeb inimene ise, mitte mida keelab amet.
Te olete siis selle suuna pooldaja, et iga inimene vastutab oma tervise eest ise? Kui peab vajalikuks maski kandmist, siis ta seda kannab, kui ei pea vajalikuks, siis ei kanna.
Täpselt. Praegu on koroonanäitajad ja ambulatoorse ravi vajadus langemas ja üldpilt on helgem. Terviseameti roll on neid riske piisavalt selgelt kommunikeerida, et inimestel oleks see otsustus ja kaalutlusõigus.
Terviseamet on ju üks olulisemaid valitsusele soovituste andjaid, kuidas nüüd edasi liikuda?
Me oleme üks paljude seast. Loomulikult on terviseamet see, kes kutsub valvsusele ja tähelepanelikkusele. Me pigem oleme pisut kartvamad, aga see on riskide maandamise üks vorme. Kui peaks olukord minema hullemaks, siis ju küsitakse, miks te riskidest ei rääkinud. Me usume, et inimesed on selle kahe aasta jooksul saanud piisavalt targaks, et mõista, millist kommunikatsiooni terviseamet edasi annab.
Te asute ametisse 1. mail. Selleks ajaks on maskikohustus Eestis kaotatud?
Prognoosivaate järgi küll.
Toimetaja: Merili Nael