Salm: lääneriikidel on aina keerukam leida uusi viise Ukraina abistamiseks
Lääneriigid on seni aidanud Ukrainat, nagu on saanud; uusi lahendusi, kuidas varustada Ukrainat sõjatehnikaga ilma, et Venemaa näeks seda otsese sekkumisena, on aina keerukam leida, ütles "Esimeses stuudios" kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm.
Salmi sõnul on teinud kõik NATO liitlased esimese sõjakuu jooksul väga palju.
"Eesti on andnud 280 miljoni euro väärtuses relvi. Oleme andnud ära enamuse asju, mida saab anda, nii on ka teistes riikides. Aina keerukam on leida uusi lahendusi," lausus Salm.
Salmi sõnul käib praegu liitlaste vahel arutelu, kuidas lõppeks sõda Ukraina võiduga, ja mitte mingi kahtlasevõitu rahutehinguga, vaid Vene vägede väljakihutamisega.
NATO riikide otsene sekkumine sõjategevusse Salmi sõnul praegu arutluse all ei ole.
"Seda ei ole näha ja see põhjus on äärmiselt ratsionaalne: sõtta sekkumine tähendaks sõda NATO ja Venemaa vahel. See tähendaks konflikti mitmekordistumist. Seda tahavad vältida kõik NATO juhid. Me peame leidma lahenduse kuidagi Ukrainas isoleeritult," lausus Salm, lisades, et täiesti välistada NATO sekkumist kunagi tulevikus siiski ei saa.
Salm märkis, et NATO riigid osalevad sõjategevuses kaudselt juba sellega, et Venemaale on kehtestatud ajaloos pretsedenditud sanktsioonid, mis viivad Venemaa lähikuudel tagasi stagnatsiooniaegse Nõukogude Liidu tasemele.
"Ja seda mitte ainult majanduslikult, vaid ka repressioonide ja muu puhul," märkis Salm.
Tuumarelvaga ähvardamise kohta lausus Salm, et see on mõeldud eurooplaste ja NATO riikide ärritamiseks.
"Tuumarelvad on selline asi, mille puhul Venemaa teab, et see ajab tundlad üles igal Euroopa Liidu kodanikul ja NATO riikidel. See tekitab hirmu, see tekitab ärevust, poliitikutele ootust, et sellega tuleb tegelda. Mõnes mõttes on see eskalatsioon. /.../ Kui on tuumarünnak, siis pole enam võimalust, et lääs pealt vaatab. Seda ütles neljapäeval välja ka USA president Joe Biden," lausus Salm.
Salmi sõnul oleks üks võimalus NATO-l sekkuda saata Ukrainasse rahuvalvajad, kuid see eeldaks Vene vägede taganemist Ukrainast välja. "Aga sellest me oleme veel kuude ja kuude kaugusel," nentis ta.
Salmi hinnangul oleks pikale veniv ja nii-öelda külmunud konflikt lisaks Ukrainale väga halb lahendus ka Eestile.
"Külmunud konflikt oleks Ukraina jaoks katastroof ja ka Eesti jaoks kõige hullem tulem. See annaks ka Putinile sõnumi, et saan ka nii – see on küll kallis ja valus, aga lääs lepib, ja siis võime edasi kerida, kuhu (Putini) mõte järgmisena võib jõuda," lausus Salm.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Mirko Ojakivi