Venemaa president Vladimir Putin on kogu oma võimuloleku jooksul ehitanud Venemaad üles samal viisil, kui Adolf Hitler Natsi-Saksamaad. Hitler rõhutas kogu aeg revanšistlikke meeolusid, saksa rahva solvumist mitmes punktis tõepoolest ebaõiglase Versailles' rahulepingu peale.

Putin aga ei rõhuta mitte ainult Nõukogude Liidu lagunemist, vaid Vene impeeriumi varasemat, veelgi suuremat hiilgust ning vajadust seda taastada. See on Putini režiimi propaganda üks alussammas ning teine sammas on vastandumine kollektiivsele läänele.

"Putini režiim kombineerib praegu endi silmis seda head ja kasulikku, mida tal on võtta kas siis stalinliku Nõukogude Liidu pärandist, või ka Hitleri pärandist. Ta võtab ju elemente ühest ja teisest ja kombineerib siis enda jaoks sobiliku komplekti, mis talle tundub praegu töötavat," ütles Eesti Mälu Instituudi juhatuse esimees Meelis Maripuu.

"Olemuslikult kindlasti väga sarnased, pole mitte mingisugust kahtlust, aga arvestades nii ruumi, kui aega, muidugi detailides erinevad, aga mis on määrav, määrav on justnimelt see olemuslik sarnasus," kirjeldas ajaloolane, emeriitprofessor David Vseviov.

Samuti läheneb Putini isiku tähtsustamine kiiresti Stalini või Hitleri isikukultusele. Ka kultuslik lähenemine kõikvõimalikule riiklikule või propagandistlikule sümboolikale on sarnane varasematele autoritaarsetele režiimidele, eriti Natsi-Saksamaale.

"Kui mõelda sellele, et millised sümbolid on juba pikemat aega olnud kasutusel, kõik Putinnoored ja Našid ja nii edasi, need sümbolid on väga sarnased Natsi-Saksamaa sümbolitega," rääkis kirjanik ja filmirežissöör Imbi Paju.

Sarnane on rõhumine rahvusvahelisele õigusele, seda ise pidevalt rikkudes ning üldtuntud mõistete täitmine uue sisuga. Viimane pole omane mitte ainult autoritaarsetele ja totalitaarsetele režiimidele, vaid ka usuäärmuslaste sektidele. Venemaa puhul on kõige tuntumad muidugi "fašism" ja "natsism", millele on lääne arusaamadega võrreldes antud hoopis teine sisu, ent need pole sugugi ainsad sellised väljendid.

"See, mida Putin ütleb, või see režiim ütleb, need sõnad ei oma kaalu. Nende tähendus on teine, kui millega meie lääne ühiskonnas oleme harjunud ja harjutanud ka pärast okupatsiooni, et see, mida öeldakse, sellel on ka vastav sisu. Et kui on sõnavabadus, siis on sõnavabadus, mitte see sõnavabadus on näiline," rääkis Paju.

Seega võib täiesti kindlalt väita, et Putini režiimi ja Hitleri režiimi vahel olulist, tähenduslikku vahet ei ole.

"Me ei pea seda võrdlust sisse viima sündmuste või süsteemidega, mis iseloomustavad eelmist sajandit. Ega põhimõtteliselt Caligula, Nero riiklikud korraldussüsteemid, arusaamad ei olnud teistsugused," kirjeldas Vesviov.

Venemaad ja Natsi-Saksamaad ühendab ka oma rahvuse ülimuslikuks pidamine. Ukraina ründamise puhul on ju üks argument see, et mingit ukraina rahvast pole olemaski. Ajaloolaste hinnangul ei ole Putini režiimi hoiak ukrainlaste suhtes siiski mitte sarnane Hitleri läbiviidud holokaustile juutide kallal, vaid hoopis Hitleri hoiakule idaslaavlaste suhtes:

"Nad ei olnud loetud, nende verd ei pidanud kokku hoidma, aga samas iga viimse kui isiku hävitamine ei olnud kindlasti ka eesmärk. Neid tuli kasutada kui tööjõudu, nad olid ikkagi mõeldud selliseks, ütleme, orjade armeeks, kes pidid siis valitsevat režiimi teenima," rääkis Maripuu.

Peale nende on Putini ja Hitleri režiimidel veel palju muidki sarnasusi, nagu näiteks sisevaenlase otsimine ning kiriku ja riigi äärmine lähedus.