Rahandusminister diislikütuse aktsiisi langetamist ei toeta

Veoautod
Veoautod Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Rahandusminister ei toeta kauba- ja reisijateveoga tegelevate ettevõtete ning kütusesektori esindusorganisatsiooni ettepanekut langetada vähemalt 30. septembrini diislikütuse aktsiisi.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Autoettevõtete Liit ja Eesti Õliühing tegid ühispöördumise valitsusele, kus nõudsid diislikütuse aktsiisimäära ajutist langetamist tasemele 33 senti/liitri kohta.

"Ajutine langetus võiks kehtida vähemalt 30. septembrini, kuid selle juures peaks olema ka klausel võimalusega vajadusel pikendada aktsiisilangetuse tähtaega juhul, kui väliskeskkond seda nõuab," leidsid esindusorganisatsioonid.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus selgitas oma vastuses, et eelmise aasta sügisel võttis riigikogu vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatused, millega pikendati vähendatud aktsiisimäärade kehtivust aasta võrra nii, et need kehtivad 30. aprillini 2023. Lisaks kehtestati alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiisi määrade lauge taastamine kriisieelsele tasemele.

Ta lisas, et Eesti aktsiisipoliitika on juba andnud diislikütuse tarbijatele vähemalt võrdse konkurentsipositsiooni võrreldes naaber liikmesriikidega.

"Kui Eestis ja Leedus on diislikütuse aktsiisimäär 372 eurot 1000 liitri kohta, siis Lätis on aktsiisimäär 414 eurot ja Soomes 513 eurot. Nimetatud liikmesriikide valitsused pole praegu langetanud otsuseid reageerida diislikütuse kiirele hinnatõusule aktsiisilangetusega."

Viies Eestis diislikütuse aktsiisimäära minimaalse lubatud tasemeni, väheneks Rosimannuse sõnul diislikütuse lõpphind vaid ca 5 sendi võrra liitri kohta. Seda eeldusel, et kütusemüüjad vähendavad diislikütuse jae- ja hulgihinda täpselt aktsiisilangetuse võrra."

"Kuna riik ei reguleeri kütusemüüjate hinnakujundust ega kasumeid, puudub kindlus, et aktsiisilangetus kõikide tarbijateni samaväärselt jõuab. Igapäevaselt võivad diislikütuse jaemüügihinna erinevused tanklate lõikes olla suuremadki kui viis senti liitri kohta. Veoettevõtted tarbivad diislikütust üldjuhul hindadega, mis on sarnased hulgimüügihindadele, olles mõne kütusemüüja hinnapoliitikat aluseks võttes ca 20 senti liitri kohta soodsamad jaehinnast."

Rahandusministri sõnul avaldaks diisliaktsiisi langetamine miinimumtasemele tarbijahinnaindeksile suhteliselt tagasihoidlikku mõju -0,07 protsenti.

"Meie hinnangul väheneb miinimummäära kehtestamisel soovitud perioodil (1. mai kuni 30. september) diisliaktsiisi tasumine 22 miljoni euro võrra võrreldes riigieelarve 2022. aasta prognoosiga. Tulenevalt energiahindade märgatavast hinnatõusust laekub eelarvesse võrreldes prognoosituga käibemaksu diislikütuselt kaheksa miljonit eurot rohkem. Kuigi võrreldes eelarvega on oodatav käibemaksu laekumine diislikütuselt käesolevaks aastaks suurem, ei kata see siiski aktsiisimäära langetamisest tekkivat puudjääki."

Rosimannuse sõnul on võrreldes elektrienergia ja gaasiga mootorikütuste tarbijahinnad kallinenud selgelt vähem.

"Kütuseaktsiisi edasise langetamise olulisus tõuseb siis, kui selle kasuks otsustavad meie lähipiirkonna riigid ning see vähendab Eesti ettevõtete suhtelist konkurentsivõimet võrreldes naabritega. Eesti Pank on praegu soovitanud olla ettevaatlik eelarvelaekumist negatiivselt mõjutavate meetmetega, millel puudub otsene seos julgeoleku tagamise või sõjapõgenike abistamisega," teatas rahandusminister.

Oma pöördumises pakkusid katusorganisatsioonid diislikütuse aktsiisi vähendamise alternatiivina välja aktsiisitagastuse süsteemi kehtestamise veoettevõtetele. Ka seda ettepanekut rahandusminister ei toeta.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: