Kas Serbia valimiste tulemus muudab Kosovo-Serbia dialoogi? 

On tähtis, on see, et presidendil on uus mandaat, väga tugev mandaat, mis tähendab, et saame keskenduda protsessile. Kosovos toimusid eelmisel aastal valimised ja nüüd pärast Serbia valimisi on uus võimaluste aken, sest mõlemas riigis ei toimu mingeid ette teadaolevaid valimisi järgmise kahe aasta jooksul.

Nüüd on aeg saavutada käegakatsutavaid tulemusi, et Kosovo ja Serbia suhteid normaliseerida. Dialoog püsib kursil. Mul on regulaarne kontakt ja oleme organiseerinud regulaarseid kohtumisi pealäbirääkijatega, aga nüüd on käes õige aeg korraldada liidrite tasandil kohtumine.

Pole kahtlustki, et nende kahe riigi suhete normaliseerimine on otsustav faktor Lääne-Balkani, aga kaugemalgi tasakaalustamisel. See on uus momentum, mida tuleb kasutada. 

Kosovo ei lasknud serblastel enda riigis hääletada. Kas see oli teie jaoks pettumus? 

See valmistas pettumust, sest rahvusvaheline kogukond nägi vaeva, et kohandada Kosovo juhtkonna ootusi. Ettepanek, mille tegid mõned riigid koos Euroopa Liiduga, oli hea kompromiss, mis oleks andnud võimaluse, kuid otsus tehti (toim. - Kosovo poolt).

Nägite ilmselt juhtriikide avaldust, mis väljendas pettumust ja kirjeldas, et tegemist oli raisatud võimalusega. 

Kuidas Kosovo saab tulla läbirääkimiste laua taha, kui ei lubanud serblastel enda riigis hääletada? 

Dialoog ei tohi ootele jääda. Otsusel oli mõju üldisele atmosfäärile Serbia ja Kosovo vahel, aga oli väga hea, et Serbia valimistel osales väga suur hulk Kosovo serblasi Serbia territooriumil. Mingeid provokatsioone või muid probleeme ei tekkinud piiri ületamisel, seetõttu oli see positiivne faktor.

Praegune status quo ei tööta hästi Kosovo ega Serbia heaks. Mõlemad teavad väga hästi, et peavad dialoogiga edasi minema, sest see on nende huvides. Nemad vajavad suhete normaliseerimist, mis stabiliseeriks piirkonda ja annaks tõuke ka Euroopa Liidu püüdlusele. 

Mis oleks esimene punkt, mille puhul suudetaks kompromiss kohe saavutada?  

Dialoog peaks arenema kahel tasandil. Esimene, mis on edasi liikunud, on passi kokkulepe. See on asi, millega olen tihedalt tegelenud koos pealäbirääkijatega.

Peamine tasand on muidugi kahe riigi suhete arhitektuuri loomine. Peame kokku leppima, millised on kahe riigi suhete normaliseerimise ja hoidmise võtmeelemendid. Esimene samm kahe riigijuhi jaoks on suhete normaliseerimise struktuur ehk millised on need punktid, mille üle läbirääkimisi peetakse. 

Saksamaa kantsler Scholz ütles pärast kohtumist Rootsi peaminister Anderssoniga, et EL peab tegema institutsionaalseid reforme, et muuta end võimekamaks laienemise küsimuses. See oli kommentaar Albaania ja Põhja-Makedoonia läbirääkimiste alustamise kohta. Millistele reformidele EL peab mõtlema? 

Meie oleme EL-i kodanikud. Seega teame, mis teemad on praegu üleval. Välissuhetes loomulikult ühtsus, niisamuti tõhusus ja otsustusprotsess. Euroopa Liidul on maailmas mitu väljakutset ja ühtsus on äärmiselt vajalik. Sellega tegeletakse.

Sõda, Venemaa agressioon Ukraina vastu on muutnud kõike. See sõda näitab väga selgelt, et rahu, stabiilsus ja leppimine Euroopas on vajalikum kui kunagi varem ning tervitan selles kontekstis, et kasvav arusaam Brüsselis on see, et meil pole luksust hoida lähedasi partnereid, nagu Lääne-Balkani riigid, ootel, kuni institutsionaalsed reformid on tehtud. Siin on uus mõtteviis ja tervitan seda, et kuidas saame Lääne-Balkani riigid Euroopa Liidu liikmeks, tagades, et Euroopa Liidu funktsioneerimist see ei mõjutaks negatiivselt.

See arutelu on jäänud hiljaks, kuid mul on hea meel, et seda peetakse. 

Kõlate optimistlikult, mis tekitab mulje, et juba järgmisel aastal võib keegi olla liikmesriik?  

Protsessil on oma reeglid ja mingeid nurki lõikama ei hakka. Fakt, et kuuest partnerist vaid kaks on ametlikult läbirääkimiste faasis ning neli alles ootel, ei ole kindlasti rahuldav ning seda ei nähtud ette 19 aastat tagasi, kui Euroopa Liidu liidrid kogunesid Thessalonikis ja teatasid, et Balkani riikide tulevik on Euroopa Liidus.

Loomulikult on see vahepunktidega protsess, kandidaat peab täitma nõudmised, mis on küllaltki väljakutsuvad, aga meil on vaja tagada, et nad oleksid osa protsessist, mis oleks usaldusväärne, mõlemalt poolt tunnustatud reeglitega ning lõppude lõpuks saavad nad liikmeks. 

Sõda Ukrainas avaldab mõju ka Balkanil, eriti kui räägime liitumiskõnelustest või nende alustamisest. Tundub, et EL on valmis lõikama teatud nurki Ukraina puhul. Kas teie arvates on nii? 

Sõltub nurkadelõikamise definitsioonist. Euroopa Liit on teinud selgeks, et on valmis Ukrainat meile lähemale tooma, kuid samas on selge, et see ei toimu Lääne-Balkani riikide arvelt.

Need riigid on osa protsessist, nad on näinud vaeva ja teinud edusamme, mis tähendab, et sõda Ukrainas on tekitanud uue impulsi Lääne-Balkani jaoks.

Esiteks, see näitab, et laienemine on poliitiline protsess. See demonstreerib meie partnerite jaoks, kui vajalik on järgida meie väärtusi. Nad näitavad seda avalduste ja sanktsioonide kaudu, millega enamus on kaasa tulnud. See on hea. Näeme laienemist poliitilise ja mitte tehnilise protsessina.

Teiseks, julgete ukrainlaste tekitatud impulss avab Lääne-Balkani riikidele võimaluse süstida liitumisprotsessi uut energiat. Seda hetke ei tohi kaotada. Seda tuleb kasutada käegakatsutava tulemuse saavutamiseks, mis minu jaoks tähendab liitumisläbirääkimiste alustamist Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga nii kiiresti kui võimalik ehk Prantsusmaa eesistumise ajal. 

Pürgimus on tore, aga kui räägime Serbia suhetest Venemaaga, siis seni pole Belgrad sanktsioonidega kaasa tulnud, mida ühelt püüdlejalt eeldaks. Kas see ei ole probleemne koht, kui räägime tahtest saada Euroopa Liidu liikmeks?  

Euroopa Liit ootab, et kõik partnerid ja tulevased liikmed ühinevad täielikult meie avalduste ja meetmetega, sest see järgib Euroopa Liidu püüdlusi. Partnerid teavad seda.

Meil on uus poliitiline impulss Serbias, ärme tee ennatlikke järeldusi.  Eeldan, et uus valitsus kinnitab pühendumust Euroopa Liidu suunas. 

Toidujulgeolekust. Sõda Ukrainas on tekitanud toidutarnetes maailmas probleeme ja olen näinud teateid, et Lääne-Balkanil on tekkinud kartus toidupuuduse pärast. Kas see kartus on seda regiooni arvestades põhjendatud? 

Oleme õppinud, et miski pole võimatu ja et Ukraina sõja mõju muudab kõike – meie mõtlemist, julgeolekut, kaitset, vastupanuvõimet, energiatarneid ja mitte keegi pole immuunne. Sõja mõju on tunda kaugemalgi kui Ukraina territooriumil, sealhulgas meie riikides ja Lääne Balkanil. On tähtis, et EL toetab täielikult regiooni, et tegeleda sõja mõju tagajärgedega ja suurendada vastupanuvõimet. EL arutab, kuidas adapteeruda uue olukorraga, kuid Lääne Balkan on osa diskussioonist ehk et neid ei jäeta üksi.

Üks näide. Kui me kannatasime COVID-19 pandeemia käes, siis EL esitles pretsedenditu taastepaketti Lääne-Balkani jaoks. Üheksa miljardit eurot. Seekord võivad Lääne-Balkani partnerid olla kindlad, et neid ei jäeta üksi ning ükskõik, mis paketi EL heaks kiidab, on ka nemad sellesse kaasatud. 

Põhja-Makedoonia pingutab, et saada Euroopa Liidu liikmeks. Takistuseks on seni olnud Bulgaaria suhtumine, kuidas on nende kahe riigi kõnelused kulgenud? 

Saan öelda, et kõik näevad vaeva, et leida kõigile sobilik lahendus. Bulgaaria ja Põhja-Makedoonia pea- ja välisministrid kohtuvad regulaarselt ja on kõnelustel edasi liikunud igal tasandil.

Samal ajal on EL ja Prantsusmaa proovinud protsessi aidanud edasi viia. Eesmärk on leida lahendus lähinädalatel, et toimuks valitsustevaheline konverents ja algaks ametlik liitumisprotsess Põhja-Makedooniaga enne Prantsusmaa eesistumise lõppu. See tunnetus on siin tugev. Mul on väga hea meel, et mõlema riigi juht on pühendunud lahenduse leidmisele. 

Parlamentidevaheline ühisistung toimub järgmisel nädalal. Ka see on tugev signaal. 

Jah. Tihe suhtlus käib kõikidel tasanditel. 

Bosnia-Hertsegovina (BiH). Kas see riik on lagunemise äärel? 

Bosnia-Hertsegovina ei ole lagunemise äärel. BiH on keerulises olukorras.

Siseriikliku kriisi põhjuseid on mitu. Peamine on riigi institutsioonide funktsionaalsus. Kriisi võimendavad Republika Srpska pingutused riigi institutsioone õõnestada ja laiali lammutada, võttes volitused tagasi. See kindlasti kahjustab.

EL on väga selgelt pühendunud BiH-i territoriaalsele terviklikkusele ja suveräänsusele. Rääkides Euroopa Liidu tulevikust, siis see on ainus teema, mille suhtes on kõik BiH-i kodanikud ühel meelel, vaatamata nende etnilisele päritolule. Nende soov on näha oma riiki Euroopa Liidu liikmena. See on väga võimas tõmbefaktor, kui on teada, mida inimesed tahavad. See peaks saatma ka selge sõnumi demokraatlikult valitud juhtidele. Nad peaksid seda hindama.

EL on valmis tegema oma osa ja on teinud mustandi teedekaardi 14 võtme eesmärgiga, et nad BiH-is teaksid täpselt, mida oodatakse. Praegu on otsustav, et riiklikud institutsioonid hakkaksid täitma oma kohuseid ja töötama inimeste huvides ja Euroopa Liidu suunal. Seda ootame.

Ükski välispidine pingutus, sümpaatia, solidaarsus või huvi ei suunda asendada võtmekomponenti, mis on poliitiliste liidrite ehtne dialoog demokraatlikuks mandaadiks ja sisedialoog igas rahvuslikus moodustises. Meil on vaja, et liidrid oleksid fokusseeritud, istuksid koos maha ja otsiksid lahendusi, millele kõik saaksid alla kirjutada. 

Republika Srpska liidrid ei ole seda teinud. Paralleelsete struktuuride loomine ei näita, et nad on valmis jätkama selles ühes riiklikus süsteemis. 

Oleme rahvusvahelise kogukonnana olnud väga selge ehk siis EL, USA ja UK selles suhtes, mida ootame ja mida ei taha näha BiH-is. Keegi ei saa BiH-is väita, et on tugevam kui rahvusvaheline kogukond. Rahvusvaheline kogukond on väga ühtne.

Eeldan tüliõhutava retoorika, mis oli kohati väga halb, peatumist. Eeldan, et Republika Srpska täidab BiH-i institutsioonides põhiseaduslikke kohustusi. 

Olen kindel, et olete lugenud ka mõtisklusi, et selline struktuur nagu BiH-il on, on oma aja ära elanud. See tuleks asendada uuema struktuuriga, sest see ei tööta enam. 

Struktuur pandi kokku selleks, et sõda lõpetada ja see ju õnnestus. Daytoni konstitutsiooni, mis on Daytoni rahuleppe pikendus, ei loodud selleks, et tuua riiki Euroopa Liitu.

Peaaegu kõik Euroopa Liidu liikmesriigid muutsid liitumise ajal oma konstitutsiooni. Seega oleks väga normaalne, kui see juhtuks BiH-iga, kuid seda ei saa väljaspoolt peale suruda.

BiH on eksisteerinud ligi 30 aastat, seal on toimunud demokraatlikud valimised, demokraatlikult valitud riigijuhtidel on mandaat. Arvata, et väljaspoolt suruda peale mingi põhiseaduse vorm, mis oleks ühe osalise kasuks, ainult raskendaks olukorda.

Me peame nõudma demokraatlikult valitud juhtidelt, kes on saanud mandaadi oma kodanikelt, lahendust. Nemad peavad kõik peavad sellega nõustuma.

Praegu koosneb BiH kolmest osalisest, mistõttu peab kokkulepe sama kõigi nõusoleku ja mitte kellegi arvelt. Rahvusvaheline kogukond peab nõustuma, et on konstitutsioon ja seda tuleb austada nii kaua, kuni see kehtib. Selle muutmine on BiH-i siseasi.