"Vene Föderatsiooni üksused alustasid pealetungi eelkõige Ida-Ukrainas Donbassi ja Luhanski piirkondades. Aga sisuliselt pommitati asulaid ja linnu kogu rinde ulatuses. Alates Mõkolajivist, mis on venelastele pinnuks silmas, kuna takistab liikumist Odessa peale. Pihta said ka teised piiriäärsed olulised kohad nagu Krivõi Rih, Severodonetsk ja ka Harkiv. Samuti kaugemal asuvad asulad nagu Dnipro, Pavlovgrad," rääkis Grosberg pressikonverentsil.

"Kokkuvõtvalt on Ida- ja Lõuna-Ukrainas praegu suurusjärgus umbes 80 Vene Föderatsiooni relvajõudude pataljoni taktikalist gruppi, igas neist 600–800 võitlejat, kokku 45 000 – 60 000 sõjaväelast. Ainuüksi 12 nendest pataljoni taktikalistest gruppidest jätkuvalt ründavad Mariupolit, mida siiani ei ole suudetud vallutada ja mida ukrainlased siiamaani kaitsevad," lisas Grosberg.

Grosbergi sõnul ei ole ilmastik viimastel nädalatel Vene Föderatsiooni relvajõude soosinud ning umbes kümmekond päeva on sadanud.  

"Edasi on aga võimalik liikuda ainult kõvakattega teedel. Tõenäoliselt ilmastik soosib ukrainlasi kuni nädalavahetuseni, kuna siis peaksid suuremad vihmahood lõppema. Ja mida kuivemaks siis maastik muutub, seda lihtsam on Vene üksustel nii-öelda manöövriga edasi liikuda," märkis ta. 

Harkivi suunal on Ukraina üksused olnud Grosbergi sõnul taktikalises mõttes edukad. "On suudetud läbi viia mõned edukad vastupealetungid. Aga eelkõige siis taktikalise kohaliku tähtsusega edu. Seda, et oleks nende rünnakute käigus oldud võimelised läbi lõikama logistikateed, olgu see siis kas Belgorodi või Valuiki linnast, paraku siiamaani ei ole suudetud teha," sõnas Grosberg.

Vene üksused on Grosbergi sõnul koondunud Izjumi piirkonda, kus öösel alustati edasipealetungi katsetega ning liigutakse Slovjanski ja Kramatorski suunas. Nendes kahes linnas asuvad kaks Ukraina üksuste staapi, mis on alates 2014. aastast olnud nn rahvavabariikide piiridel kaitses.

Donetski ja Luhanski suunal on Vene relvajõud eelkõige rünnanud Rubižnet ja Severodonetski. "Need on vaja Vene Föderatsiooni üksustel vallutada, sest see annaks võimaluse edasipealetungi jätkamiseks Slovjanskile ja Kramatorskile," rääkis ta.

Jätkub Mariupoli piiramine ja Vene Föderatsiooni tulelöögid nii maismaasüsteemidelt kui ka lennukitelt, muuhulgas Tu-22M3 kaugmaa pommitajatelt. Vene Föderatsiooni väited massilisest Ukraina kaitsjate allaandmisest ei ole kinnitust leidnud.

Kunnas: olud on Vene vägede jaoks pealetungi tegemiseks ebasoodsad

Erukolonelleitnant Leo Kunnas ütleb, et ukrainlastel on tarvis regulaarvägede strateegilist reservi Vene pealetungi tõrjumiseks. Vene väejuhatus on samas sundseisus - Putin on arvatavasti käskinud 9. maiks Donetsk ja Luhansk vallutada.

"Tal vaevalt on võimalust keelduda. Nii et ta püüab pealetungi läbi viia ebasoodsates oludes, kus ta on. Enne, kui maa taheneb, ei tasuks Vene poolel pealetungi ette võtta, sest soomusüksustel ei ole võimalik hargneda. Seda pealetungi ei tasuks teha enne mai lõppu või juuni algust," rääkis Kunnas.

Mariupoli kaitsmist võrdleb Kunnas Donetski lennuväljaga, mida kaitsti üle 240 päeva.