Lääneriigid lubavad Ukrainale rohkem relvi ja varustust

Ukraina sõdurid 19. aprillil Donbassis.
Ukraina sõdurid 19. aprillil Donbassis. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

USA president Joe Biden ja liitlasriikide juhid leppisid teisipäeval peetud 90-minutilise videokõne lõpus kokku saata Kiievisse täiendavalt suurtükiväe-, tankitõrje- ja õhutõrjeabi.

USA kaitseministeerium teatas pärast kohtumist, et Ukrainasse saadetakse täiendavaid sõjalennukeid ja lennukiosi, et suurendada nende lennukiparki ja parandada teisi Ukraina arsenalis olevaid kahjustatud õhusõidukeid.

USA kaitseministeerium lisas, et USA ei ole ise Kiievit lennukitega varustanud.

President Zelenski on palunud USA-lt Nõukogude Liidus toodetud õhutõrjesüsteeme ja hävitajaid alternatiivina Ukraina kohal kehtestatud lennukeelualale.

President Joe Biden lisas pärast lääneliitlaste kohtumist ajakirjanikele, et USA täiendav sõjaline abi on sama suur kui eelmisel nädalal välja kuulutatud 800 miljoni dollari suurune abipakett. Washington saadab Ukrainale ka rohkem suurtükiväes kasutatavaid raskerelvi.

Ka teised riigid lubasid teisipäevasel kohtumisel aidata Ukrainat täiendava sõjalise abiga.

"Nad [Ukraina] vajavad rohkem tuge suurtükiväele ja seda me neile anname," ütles Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson.

Berliinis ütles kantsler Olaf Scholz, et Saksamaa finantseerib Ukraina laskemoona ja tanktõrjerelvade oste Saksa relvatootjatelt.

Tšehhi lubas remontida Ukraina tanke ja soomusmasinaid, kui need lahingutegevuses kannatada saavad.

"Me vajame raskekahurväge, relvastatud sõidukeid, õhutõrjesüsteeme ja lahingulennukeid – kõike, et tõrjuda Vene vägesid ja peatada nende sõjakuriteod," ütles president Volodõmõr Zelenski eelmisel nädalal Twitteris. "Keegi ei peata Venemaad peale Ukraina raskerelvadega."

Venemaa on sellisele abistamisele ägedalt vastu.

"USA ja tema kontrolli all olevad lääneriigid teevad kõik, et sõjalist operatsiooni võimalikult kaua venitada," ütles Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu.

Liidrid arutasid ka seda, kuidas anda Ukrainale pärast sõda julgeolekugarantiid ka siis, kui see ei ole NATO liige, ütles Prantsusmaa presidendi nõunik.

Ukraina teatel on Vene väed alates esmaspäevast rünnanud Ukraina positsioone kogu 480 kilomeetri pikkuse rindejoone ulatuses.

Toimetaja: Margitta Otsmaa

Allikas: BBC

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: