Sõja 58. päev: Venemaa ei nõustunud pühadeaegse relvarahuga

{{1650596580000 | amCalendar}}
Zaporižžjasse evakueerunud Mariupoli elanik.
Zaporižžjasse evakueerunud Mariupoli elanik. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/Roman Pilipey

Venemaa ei nõustunud ÜRO peasekretäri ettepanekuga kehtestada Ukrainas ülestõusmispühade ajaks relvarahu ja jätkab Ida-Ukrainas intensiivset pommitamist. Samal ajal avastatakse uusi massihaudu ja venelased takistavad endiselt Mariupolisse humanitaarkoridori loomist.

Oluline 22. aprillil kell 23.15:

- Briti luure teatel tähendab Azovstali blokeerimine, et Putin tahab koondada vastupanu ühte kohta ja vabastada vägesid mujal sõdimiseks;

- Mariupoli võimude sõnul pole Azovstali tehase pommitamine lõppenud; 

- EL-i ametniku hinnangul intensiivistavad Vene väed rünnakuid Ida-Ukrainas ja piki rannikut ning järgmised paar nädalat on sõjas otsustavad; 

- Türgi president tahab Ukraina ja Venemaa presidendid Istanbuli otsekõnelustele tuua; 

- ÜRO juht sõidab järgmisel nädalal Moskvasse visiidile; 

- IAEA meeskond külastab järgmisel nädalal Tšornõbõli jaama;

- ÜRO andmeil on Ukrainast põgenenud üle viie miljoni inimese, neist üle poole Poolasse; 

- Venemaa keeldus lihavõtete ajaks relvarahu kehtestamisest;

- Ukraina vajab riigi ülesehitamiseks vähemalt 600 miljardit dollarit;

- Zelenski nõuab Venemaale sõjamaksu kehtestamist;

- tsiviilelanike evakueerimine Mariupolist ei õnnestu pideva pommitamise tõttu;

- Mariupoli lähedalt avastatud massihauas arvatakse olevat kuni 9000 Mariupoli elanikku.

Mariupoli linnapea nõunik: Azovstali tehase pommitamine ei lõpe

Mariupoli linnapea nõuniku Petro Andrjuštšenko sõnul jätkavad Vene väed Azovstali terasetehase pommitamist.

Neljapäeval andis Venemaa liider Vladimir Putin sõjaväele korralduse tühistada plaanid tungida Azovstali tehasesse. Vene kaitseminister Sergei Šoigu ütles, et Vene väed peavad seal endiselt lahinguid tuhandete Ukraina sõjaväelastega.

Mariupoli võimude andmeil võib Azovstali tehases olla lõksus 300 kuni 1000 tsiviilelanikku, nende seas naised ja lapsed.

"Iga päev heidavad nad Azovstalile mitu pommi. Lahingud ja pommitamine ei peatu," ütles Andrjuštšenko AP-le.

Neljapäeval süüdistas Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko Venemaad Mariupolis toime pandud sõjakuritegude varjamises. Tema sõnul on Vene väed matnud hukkunud tsiviilelanike surnukehi Mariupoli lähistel asuvas Manhušis massihaudadesse.

"Hauad on lahti kaevatud ning sinna visatakse surnukehi juurde," ütles ta.

Ukraina esialgsetel hinnangutel võib olla massihaudades 9000 surnukeha, kuid Andrjuštšenko hinnangul võib neid olla rohkemgi.

Perekond Mariupolis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Alexander Ermochenko

EL-i ametnik: järgmised paar nädalat on sõjas otsustavad

Euroopa Liidu kõrge ametniku hinnangul on järgmised mõni nädal sõjas otsustavad.

Allikas ütles ajakirjanikele, et Venemaa suurendab tõenäoliselt rünnakuid Ida-Ukrainas ja riigi ranniku.

"See ei ole peatse õnneliku lõpuga muinasjutt," ütles ta. "Ma arvan, et me näeme tõenäoliselt väga olulist Venemaa sõjaliste rünnakute intensiivsuse kasvu idas, ma arvan, et me näeme tõenäoliselt Venemaa sõjaliste rünnakute intensiivistumist piki rannikut. Ma arvan, et järgmised paar nädalat on otsustavad," rääkis ta.

Erdogan tahab Putini ja Zelenski Istanbuli otsekõnelustele tuua

Türgi president Recep Tayyip Erdogan tahab Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Venemaa liidri Vladimir Putini otsekõnelusteks Istanbuli tuua.

Erdogan peaks lähema 48 tunni jooksul mõlemaga telefoni teel rääkima.

"Tulemus on positiivne. Mitte täpselt selline nagu tahtsime, aga läheb paremaks. Me pole kaotanud lootust," ütles Erdogan reedel, kui ajakirjanik temalt küsis Ukraina-Vene rahukõneluste kohta.

"Ma loodan, et nad võtavad meie kutse vastu ja me saame nad tuua koos Istanbuli," lisas ta.

Türgi kuulub NATO-sse ning tal on merepiir nii Ukraina kui ka Venemaaga. Türgi on ka Venemaa suurim äripartner Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas. Viimastel aastatel on Türgi nii konkureerinud kui ka teinud Venemaaga koostööd konfliktides Süürias, Liibüas ja Mägi-Karabahhis.

ÜRO juht kohtub Moskvas Putiniga

ÜRO peasekretär Antonio Guterres kohtub järgmise nädala alguses Moskvas Venemaa liidri Vladimir Putiniga.

ÜRO pressiesindaja Eri Kaneko ütles, et Guterres loodab Putiniga rääkida sellest, mida saaks teha Ukrainas rahu toomiseks. Lisaks on Guterresil kavas töökohtumine ja lõuna Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

Kaneko sõnul võib Guterres teha visiidi ka Ukrainasse.

Venemaa väitel sai laeva Moskva uppumisel surma üks ja jäi kaduma 27 inimest

Venemaa kaitseministeeriumi väitel sai Musta mere raketilaeva Moskva uppumisel eelmisel nädalal surma üks madrus ja veel 27 jäi kadunuks.

Ministeerium väidab, et 396 meeskonnaliiget päästeti.

Venemaa ütleb, et Moskva uppus, kuna tulekahju põhjustas laeval laskemoona plahvatuse. Ukraina omakorda ütleb, et laeva tabasid selle laevatõrjeraketid. Lääne luureandmed toetavad Ukraina versiooni.

Venemaa väidab, et on saanud enda kätte Harkivi relvalao

Venemaa kaitseministeeriumi väitel on Vene väed saanud enda kätte Harkivi oblastis asuva relvalao, kus on tuhandeid tonne laskemoona. Sellele pole esialgu sõltumatuist allikaist kinnitust.

Ukraina teatas varem reedel, et Vene väed üritavad selles piirkonnas pealetungi.

Harkivi linnas tabasid Ukraina võimude sõnul Vene pommid pulmasaali ning Barabašova turgu. Ukraina teatel on ka kannatanuid.

Venemaa sõjavägi Mariupolis Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/CHINGIS KONDAROV

ÜRO: Ukrainast on põgenenud üle viie miljoni inimese

ÜRO andmetel on alates 24. veebruarist põgenenud Ukrainast üle 5,1 miljoni inimese.

ÜRO teatas, et viimase ööpäeva jooksul on lahkunud üle 48 000 inimese.

90 protsenti põgenenuist on naised ja lapsed.

Kõige rohkem ehk 2,8 miljonit on läinud Poolasse - ligi iga kuues põgenik kümnest.

Briti luure: Putin tahab viia Azovstali juurest sõjaväelasi mujale sõdima

Briti luure hindab, et Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus lõpetada Azovstali terasetehase ründamine ning jätkata selle blokaadi, tähendab ilmselt vajadust koondada vastupanu ühte kohta ning vabastada Vene väed mujal Ida-Ukrainas sõdimiseks.

"Venemaa täielik rünnak tehasele tähendaks ilmselt märkimisväärselt kahjusid Vene vägedele, mis vähendaks veelgi nende üleüldist lahinguvõimekust," seisab Briti kaitseministeeriumi teates.

Ida-Donbassis jätkuvad intensiivne pommitamine ja sõdimine. Venemaa plaan on seal piirkonnas edeneda teiste seas Krasnõi Lõmani, Barvinkove, Lõmani ja Popasna suunal, märgivad britid.

Hoolimata Venemaa uuest fookusest on nad endiselt hädas juba kantud kaotuste pärast. Vägede taastamiseks on saadetud kasutuskõlbmatu sõjatehnika parandamiseks tagasi Venemaale, teatas Briti kaitseministeerium.

Teeblokaad Mariupolis Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Chingis Kondarov

IAEA juht külastab järgmisel nädalal Tšornõbõli jaama

Rahvusvahelise aatomienergia agentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi külastab järgmisel nädalal Ukrainas Tšornobõli tuumajaama, mis oli viis nädalat Vene vägede kontrolli all, kuni nad sealt 31. märtsil lahkusid.

Agentuur selgitas, et Grossi juhib missiooni, mis püüab aidata suurendada jõupingutusi tuumaõnnetuse ohu vältimiseks sõja ajal.

Tuumaohutuse, -julgeoleku ja -kaitse töötajad jõuavad Tšornobõli 26. aprillil. nad viivad sinna vajalikku varustust ja viivad kohapeal läbi radioloogilisi ning teisi mõõtmisi.

Grossi sõnul tuleb lähinädalate jooksul täiendavaid missioone nii Tšornobõli kui ka teistesse Ukraina tuumarajatistesse

Venemaa keeldus relvarahust lihavõtete ajal

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma neljapäeva hilisõhtuses avalduses, et Venemaa lükkas tagasi ettepaneku kehtestada lihavõtete ajaks Ukrainas relvarahu. Õigeusu ülestõusmispühi tähistatakse hiljem kui mujal maailmas ja need langevad sellesse nädalalõppu.

"See näitab hästi, kuidas suhtuvad selle riigi liidrid ristiusku ning ühte rõõmsamasse ja tähtsamasse pühasse. Kuid meil on veel lootust, et tuleb rahu ja elu võidab surma üle," ütles Zelenski.

Sel nädalal kutsus ÜRO peasekretär António Guterres pidama Ukrainas lihavõtete ajal neli päeva kestva nn humanitaarpausi, mis algaks neljapäeval ja kestaks pühapäevani, eesmärgiga tagada hulga humanitaarkoridoride avamine. Nii saaksid tsiviilelanikud lahkuda Punase Risti abiga kõige ohtlikumatest piirkondadest ja saaks tuua humanitaarabi inimestele Mariupolisse, Hersoni, Donetskisse ja Luhanskisse. Ukraina toetas relvarahu.

Venemaa suursaadiku asetäitja ÜRO juures Dmitri Poljanski ütles, et ettepanek ei olnud siiras ja see annaks Ukraina sõduritele rohkem aega relvastuda.

Venemaa sõjaväeametnik: Moskva kavatseb võtta täieliku kontrolli Donbassi ja Lõuna-Ukraina üle

Venemaa tähtis sõjaväeametnik ütles, et Moskva kavatseb sõjalise sissetungi teises etapis võtta täieliku kontrolli Donbassi ja Lõuna-Ukraina üle. Reutersi teatel ütles ametnik veel, et Venemaa kavatseb rajada maismaasilla Krimmi ja Donbassi vahele. 

Kontroll Ukraina lõunaosa üle annab Venemaale aga ühenduse Moldovast lahku löönud Transnistria piirkonnaga, vahendas ametniku sõnu The Guardian. 

Ukraina saab Poolalt T-72 tankid

Suurbritannia kaitseministeerium kinnitas reedel, et London saadab Poola Challenger 2 tankid. Poola saadab aga oma T-72 tankid Ukrainasse, vahendas BBC. 

Suurbritannia teatas hiljuti, et saadab otse Ukrainale ka lahingumasinaid. 

Ukrainlased hävitasid 15 Vene õhusõidukit

"21. aprill on tõeliselt viljakas päev Ukraina õhutõrjele, sest korraga hävitati 15 õhusihtmärki," ütles õhuväe pressiesindaja Juri Ignat. Neist üheksa olid droonid Orlan-10, samuti hävitati kolm lennukit ja kolm helikopterit.

Ukraina relvajõudude peastaabi teatel kindlustatakse riigi lääne- ja loodepiiri.

Slobožanski suunal jätkavad Vene väed Harkivi osalist blokeerimist, tulistades Ukraina vägesid ja kriitiliste tähtsusega taristut. Izjumi suunal on venelased koondanud peastaabi teatel kuni 25 pataljoni, samuti õhuväge.

Samuti tugevdavad venelased võimekust Zaporižžja suunal. Käimas on ettevalmistused vägede logistiliseks toetamiseks, seisab relvajõudude kokkuvõttes.

Ajutiselt okupeeritud aladel jätkavad Vene üksused kohalike liikumise tõkestamist, kodude rüüstamist ja humanitaarkriisi tekitamist. Hävitatakse hädavajalikku infrastruktuuri ning takistatakse humanitaarabi kohaletoimetamist, samuti on endiselt teateid tsiviilisikute hukkamistest, kirjutas Ukraina armee.

Neljapäeva jooksul löödi Donetski ja Luhanski oblastis tagasi kümme Vene okupantide rünnakut, hävitati kuus tanki, kaheksa soomusüksust ja viisteist sõidukit ning neli suurtükiväesüsteemi.

Kiiev: Ukraina ei ürita reedel luua humanitaarkoridore

"Ukraina ei ürita reedel luua humanitaarkoridore tsiviilelanike evakueerimiseks, kuna olukord maanteedel on liiga ohtlik," ütles asepeaminister Irõna Vereštšuk. 

"Kõik evakueerimist ootajad, palun pidage vastu," lisas Vereštšuk. 

Ukraina vajab ülesehitamiseks vähemalt 600 miljardit dollarit

Ukraina peaminister Denõs Šmõgal ütles, et Ukraina ülesehitamine pärast Venemaa sissetungi läheb maksma 600 miljardit dollarit. Ta kutsus Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) liikmeid üles annetama 10 protsenti nende reservvaradest Ukrainale, vahendab Bloomberg.

Lühiajaliselt vajab Ukraina neli-viis miljardit dollarit iga kuu, pikema aja jooksul on vaja sarnast abiprogrammi, nagu oli Marshalli plaan Euroopale pärast teist maailmasõda. Nii rääkis Smõgal Washingtonis toimunud ümarlaual, kus kohtusid IMF-i ja Maailmapanga esindajad.

Smõgali hinnangul võib Ukraina sisemajanduse kogutoodang langeda 30–50 protsenti ning seni on kahjusid kokku 560 miljardi dollari ulatuses. Maailmapanga andmetel on see üle kolme korra suurem, kui oli Ukraina majandus 2020. aastal.

Samal kohtumisel ütles president Zelenski, et Venemaa tuleb kohe välja visata rahvusvahelistest finantsinstitutsioonidest, nende seas Maailmapangast ja IMF-ist.

Samuti peab kogu maailm kehtestama presidendi sõnul Venemaale sõjamaksu, millega kogutud raha tuleks suunata Ukraina ülesehitamiseks.

"Meil on vaja sõja jaoks spetsiaalset maksu. Venemaa, ja edaspidi ka iga teine agressor peab maksma selle eest, mis rikub ülemaailmset stabiilsust. Selline sõjamaks tuleks kehtestada kõikidele Venemaaga tehtavatele tehingutele ilma igasuguste eranditeta: kogu ekspordile ja impordile ning finantstehingutele, mida ei ole veel blokeeritud," rääkis Zelenski.

Satelliidifoto Manhuši alevist, kus tee ääres on näha haudade rivi. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/Maxar Technologies

Manhuši massihauas võib olla kuni 9000 Mariupoli elanikku

Maxari avaldatud värsked satelliidifotod näitavad Vene vägede okupeeritud Manhuši alevi juures massihauda, mis tõendab Ukraina ametnike hinnangul venelaste sõjakuritegusid.

Manhuš asub Mariupolist 20 kilomeetri kaugusel läänes. Linnavolikogu hinnangul võib Manhuši olla maetud 3000–9000 Mariupoli elanikku, vahendas Kyiv Independent. Volikogu teatel täitsid venelased haudu igal aprillikuu päeval ning neil on infot, et inimesi maeti kihiti. Need väited ei ole kinnitust leidnud.

Washington Post kirjutab, et fotodelt on näha mitu rida haudu neljas sektsioonis, igaühe pikkuseks umbes 85 meetrit. Maxari hinnangul on uued hauad tekkinud millalgi 23. ja 26. märtsi vahel ning olemasoleva kalmistu juures on nüüd üle 200 matmispaiga.

Ukraina ametnike hinnangul on Mariupolis sissetungi algusest alates surma saanud 20 000 tsiviilelanikku. Uus matmispiirkond paistab nende sõnul olevat märkimisväärselt suurem kui see, mis avastati Kiievi eeslinnast Butšast.

Mariupoli elanike evakueerimine ebaõnnestus

Pideva pommitamise tõttu ei õnnestunud neljapäeval Mariupolis tsiviilelanike evakueerimine.

Ukraina asepeaminister Irõna Vereštštuk ütles, et kohtumispaiga juures algas pommitamine, mistõttu tuli humanitaarkoridor sulgeda. Tema kinnitusel püüab Ukraina jätkata Mariupolisse kinni jäänud elanike evakueerimist.

Washington Posti teatel pääses üks konvoi Mariupoli elanikega siiski linnast välja ja tegu oli esimese korraga mitme nädala jooksul. Zaporižžjasse jõudis umbes 90 inimest, kuid Mariupolis on kohapeal endiselt üle 100 000 tsiviilelaniku.

Ukraina hinnang Vene armee kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas:

- elavjõud umbes 21 000;

- tankid 838;

- jalaväe lahingumasinad 2162;

- lennukid 176;

- kopterid 153;

- õhutõrjesüsteemid 67;

- laevad / paadid 8

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

USA aitab koguda tõendeid sõjakuritegude kohta

USA aitab Ukrainal koguda tõendeid Venemaa sõjakuritegude kohta, ütles USA peaprokurör Merrick Garland.

"Ukraina on kokku pannud grupi rahvusvahelistest liitlastest, kes saaksid aidata ning nii me aitame koguda ja säilitada tõendeid võimalike sõjakuritegude kohta," ütles Garland.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: