Sõda Ukrainas pole telefonipettuste arvu oluliselt vähendanud

Mobiiltelefon.
Mobiiltelefon. Autor/allikas: ERR

Ukrainas käiv sõda ei ole vene keeles korraldatavaid telefonipettusi Eestis suures mahus vähendanud ning kolme kuuga on ohvritelt välja petetud juba üle 1,2 miljoni euro.

Kui varasemalt oli teada, et suured kõnekeskused, milles töötavad inimesed ohvritele helistades neilt raha välja petsid, asusid Ukrainas, siis politsei ja piirivalveameti (PPA) veebikonstaabli kinnitusel jätkuvad pettused ka pärast sõja algust.

"Praeguseks on meile teada, et petukõned tulevad välismaalt, aga kust täpsemalt, seda tegelikult öelda ei saa. Viimaste uudiste kohaselt on selliseid kõnekeskusi avastatud ka näiteks Lätist ja Leedust.  Ehk siis see, et varasemalt on neid avastatud Ukrainast, ei tähenda seda, et need ainult seal ongi - kelmuste võrk on ikkagi väga lai," rääkis politseikapten Maarja Punak neljapäeval ERR-ile. Tema sõnul muutuvad selliste kõnekeskuste asukohad pidevalt, neid kolitakse sageli ümber.

Valdav petuskeem pole aga muutunud, tõdes Punak. "Kui räägime kõnepettustest, kus keegi ütleb, et on panga esindaja või näiteks Google'i esindaja, siis need on läbivalt jäänud samaks, lugu, mida juurde räägitakse, on jäänud samaks."

Tema sõnul öeldakse ohvrile, et tema arvutis on midagi toimumas ja see tuleb kiiresti üle võtta ning selleks tuleb alla laadida Anydeski programm. "Inimesed laadivadki selle alla ja seetõttu jäävad oma rahast hiljem ilma," tõdes Punak.

"Investeerimispettustega on sama moodi: läbivalt ikkagi luuakse tutvusi näiteks läbi Tinderi või läbi Facebooki ja hakatakse investeerimisest rääkima. Inimestele öeldakse, et olen ise kõva investeerija ja saanud tohutut kasumit, aga ma jagan oma häid nippe ja võtteid ka sinule - et proovi sina ka," jätkas politseinik. "Kõige kurvem, mida me praegu neist juhtumitest näeme, et inimesed võtavad petuskeemidesse investeerimiseks kiirlaene. Loomulikult nad jäävad siis oma rahast ilma ja lisaks sellele on neil ka kohustus kiirlaenud tagasi maksta," ütles Punak.

Rääkides ohvrite vanustest, märkis Punak, et see ei ole ainult eakate mure. Viimased juhtumid on puudutanud 40-50 aastaseid inimesi, hiljuti oli ka juhtum ühe üle 90-aastasega, aga on ka nooremaid.

"Ega kelmi uskumine ei sõltu vanusest, ehkki võib-olla nooremad on teadlikumad. Aga kindlasti on ka noorte seas neid, kes suudetakse ära rääkida. Eriti kui räägime investeerimispettustest, mis tihtipeale saavad alguse näiteks Facebooki reklaamist või loodud tutvusest, kui oled pahaaimamatult hakanud Tinderis kellegagi suhtlema ja tema siis ühtäkki hakkab sulle rääkima midagi investeerimisest. Ehk et ka nooremad inimesed on tegelikult ohus," hoiatas veebikonstaabel.

Kui peamiselt pannakse pettused toime vene keeles suheldes, siis on olnud ka juhtumeid, kus inimesed on oma raha kaotanud inglise keeles rääkivatele petturitele. Eesti keelt kasutatakse peamiselt ainult esmase kontakti loomiseks, rääkis Punak.

"On olnud juhtumeid, kus alguses on öeldud paar lauset eesti keeles ja antud märku, et helistatakse pangast, aga praegu on kõik eestikeelsed teenindajad kinni. Siis küsitakse, kas inimene on valmis rääkima ka vene keeles. Ehk üritatakse võita usaldust sellega, et kasvõi üks lause öelda eesti keeles, andes märku, et me väga hoolime ja asjaga on väga kiire," selgitas Punak.

PPA pressiesindaja palus hiljem lisada, et lisaks on peamiselt Facebookis hakanud levima postitused, milles pakutakse inimestele võimalust osaleda Swedbanki loteriis, mille peavõit on auto. Sellega suunatakse ohvrid täitma ankeeti, milles nad annavad petturitele oma andmed, mille abil saavad viimased oma sihtmärkidega hiljem uuesti ühendust võtta, luua endast vale ettekujutus ning saavutatud usaldust kasutades teha tühjaks kas ohvri pangakonto või võtta tema nimele kiirlaen.

Eelmisel aastal kaotasid Eesti inimesed PPA andmeil telefoni- ja netipetturitele kokku 7,2 miljonit eurot.

Selle aasta kolme kuuga on investeerimispettustele kaotatud üle 900 000 euro ja telefonikelmustele üle 375 000 euro. Lisaks on kasutusse läinud skeemid, kus inimesele öeldakse, et tal on kusagil ootel pakk, mille kättesaamiseks peab vajutama saadetud lingile veebis ja seal mingi summa üle kandma. "Ka neid pettusi on praegu olnud üle 20 000, kus inimesed on kahju kannatanud. Ehk siis me räägime ikkagi väga suurtest summadest," tõdes Punak.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: