Majandus- ja taristuminister Taavi Aas kiitis esmaspäevases pressiteates, et riigifirma Elering loob koos erafirma Alexelaga võimalused LNG terminali saabumiseks. "Alexela on hea näide, kuidas erasektor saab riigile appi tulla strateegilise tähtsusega teemades," ütles Aas.

Teatavasti on Alexelal ainsana vajalikud dokumendid, et rajada kiiresti LNG vastuvõtmiseks tarvilik haalamiskai.

Aga tingimuste üle, kuidas Elering seda kasutada saaks, on kahe firma juhid juba mitu nädalat vaielnud. "Alexela tegi Eleringile ettepaneku, et Elering saab seda kaid rentida," rääkis Alexela juhatuse esimees Marti Hääl. "Selle maksimumkulu, kui sinna ei tule laeva, mis maksaks muidu kaitasud, oleks kolm miljonit eurot aastas. Aga Elering selles kai rentimise teemas meiega läbirääkimistesse ei asunud."

Eleringile tegi muuhulgas muret küsimus, mitmeks aastaks peaksid nad erafirmaga lepingu sõlmima. Eriti arvestades, et terminal sõidab aasta pärast Soome. Niisiis pakuti Alexelale teistsugust diili: ehitage oma kai valmis ja meie ostame selle ära. Kui tahate kaid millalgi ise kasutada, võite selle tagasi osta. Marti Hääle sõnul on pakutud summa liialt väike.

"Me teeme läbirääkimistega riigihanke eraomanikelt vajaliku kai omandamiseks ja neil on võimalik see meile müüa," sõnastas selle pakkumise Eleringi juht Taavi Veskimägi. Marti Hääle sõnul on pakutud summa liialt väike.

"Alla selle ehitusmaksumuse ja nii, et me peaksime kogu 12 aasta arenduskulu ka veel lisaks maha kandma. Arusaadavalt sellistele väljapressimise tingimustele meil huvi ei ole. Me ei ole ehitusettevõtja, et meil oleks võimalik midagi sellist tellida," ütles Hääl.

Läbirääkijad: saame ka teineteiseta hakkama

Ta lisas, et kui kokkuleppele ei jõuta, siis ujuvterminali lahendust ei tule ning Alexela läheb edasi oma pikaajalise maapealse terminali projektiga.

"Ega meil ju algusest peale on olnud rahalises mõttes palju mõistlikum plaan, et teha taasgaasistamine kaldale, sest siis on võimalus kasutada rohkem kui viis korda soodsamat logistikalahendust," rääkis Hääl.

Ka Taavi Veskimägi ei hoia Alexelaga plaanitud koostööst lõpuni kinni. "Kui kokkuleppele ei jõua või hind on liiga kallis, siis tuleb vaadata teisi Eesti kohti, nagu Muuga sadam, või kindlustada gaasi varustuskindlus muul viisil, näiteks luua lisavarud," kirjutas Veskimägi Eesti Päevalehes avaldatud arvamusloos.

"Minule teadaolevalt toimuvad sisuliselt igapäevased läbirääkimised läbirääkimismeeskondade vahel suletud uste taga," kinnitas MKM-i asekantsler Timo Tatar. "Vahetatakse ja täpsustatakse pakkumisi ja see on kõige olulisem. Meediamöll, mis seal ümber käib, tundub praegu paratamatu. Aga oluline on, et jätkuksid läbirääkimised, mis toimuvad õiges kohas, seal, kus neid peavad selleks mandaadi saanud inimesed."

Tatar: Osa gaasi saab asendada vedelkütusevaruga

Tatari sõnul on kõige olulisem tagada varustuskindlus. Kuidas seda tehakse, peab välja pakkuma Elering. Samas märkis ta, et Veskimägi pakutud Muuga sadama kasutamine nõuaks suuri ettevalmistusi ja tõenäoliselt riik sellega sügiseks valmis ei saaks.

"Mis tähendab ilmselgelt seda, et kui sügisel Pakrineemel LNG vastuvõtuvõimekust ei ole, tuleks vastuvõtuvõimekus tagada seni, kuni see võimekus tekib muudel viisidel," lisas Tatar.

Lisaeelarvest soovib valitsus anda 170 miljonit eurot, et hankida riigile teravatt-tunni jagu gaasivaru. Kuidas ja kelle käest seda hangitakse, pole veel selge. Tatar ütleb, et kui vaja, tuleb ka suurem varu hankida.

"Teine pool, millega me tegeleme, on see, et olla valmis vajadusel plaan B või plaan C-ga – üle minna, seal, kus tehniliselt võimalik on, gaasi pealt ajutiselt teistele kütustele. Gaasi saab asendada suhteliselt hõlpsasti ja lihtsasti vedelkütustega," rääkis Tatar. "Vedelkütusevarud Eestis on päris märkimisväärsed ja täna isegi on nii, et vedelkütustest soojusenergia tootmine on isegi odavam kui maagaasist seda tehes."