Prokuratuur ei pea õigeks, et ajakirjandus avaldab kohtueelse menetluse andmeid vastavalt oma äranägemisele, jättes majanduslikule huvile keskendudes tähelepanuta kõik kaalutlused, mis annaks aluse käituda vastupidiselt, ütles Pern.

"Eriti taunitav on ajakirjanduses valeinfo avaldamine. Inimest nii oluliselt riivava teabe kui tema suhtes tekkinud kuriteokahtluse kohta info avaldamine olukorras, kus andmeid ei ole üle kontrollitud ja kahtlustuse sisuga saavad ülekuulamisele kutsutavad tutvuda ajakirjanduse vahendusel enne ütluste andmist, võib kriminaalmenetlust kahjustada pöördumatult," lausus riigiprokurör.

Perni sõnul avaldas Eesti Ekspress infot kahtlustuse kohta enne kui ühele inimesele kahtlustus esitati.

"Seega on tema kohta avaldatud valeinfot ning avalikkuses käsitletud teda kahtlustatavana enne, kui seda ametlikult tehti. Kriminaalmenetluse info avaldamine ilma prokuratuuri kooskõlastuseta on seega kaasa toonud ajakirjaniku eksimuse, väärinfo avaldamise ja võimaliku menetluse kahjustamise. Vaid menetlust juhtiv prokurör saab hinnata, millise info avaldamine menetlust ei kahjusta ning seda on ka seadusandja ette näinud, sest kriminaalmenetluse seaduse järgi tohib kohtueelse menetluse andmeid avaldada vaid prokuratuuri loal ja ulatuses," lausus ta.

Pern märkis, et piirang kohtueelse menetluse andmete avaldamisele ei ole midagi Eestile ainuomast. "See on õiglase menetluse tagamiseks ühel või teisel kujul osa kõigi inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooniga liitunud riikide õigusaktides," ütles ta.

Perni sõnul oldi 2019. aastal kriminaalmenetlusest avalikkust teavitades teadlikud, et see teema on avalikkuse jaoks oluline ja seetõttu otsustati ka menetlust puudutavat teavet suurimal võimalikul määral avalikkusega jagada. 

"Küsitav on aga see, kas ja kui palju täiendavat ja detailset infot kohtueelse menetluse kestel avalikkuseni jõudma peaks. /.../ Prokuratuur täidab seadust, sealhulgas järgib menetluste läbiviimisel nii menetlusseadustikku, kui isikuandmeid kaitsvaid õigusakte ning teeb kõik endast oleneva, et kedagi ei käsitletaks süüdi olevana enne kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus," lausus Pern.

Harju maakohtu kohtunik Alari Möldre määras trahvi kahele Eesti Ekspressi ajakirjanikule, Tarmo Vahterile ja Sulev Vedlerile, selle eest, et nad avalikustasid 25. märtsi artiklis info, et Swedbanki endine juhatus on saanud kahtlustuse rahapesus. Ajakirjanikud ja kirjastaja Ekspress Meedia vaidlustasid trahviotsuse eelmisel reedel.

Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo sõnul loob ajakirjanike trahvimine nende töö tegemise eest ohtliku pretsedendi. "See annab sõnumi, et lugude kirjutamiseks peaks prokuratuurilt küsima luba või siis vähemalt teavitama, et nemad saaksid otsustada, millised teemad on avalikkuse jaoks olulised või mitte," nentis Nikkolo.