Riigiprokuratuur palus Harju maakohtul trahvida Sulev Vedlerit, Tarmo Vahterit ja nende tööandjat Delfi Meedia AS-i selle eest, et nad avaldasid mullu 25. märtsil Eesti Ekspressis artikli, kus kajastati prokuratuuri loata väidetava rahapesu uurimist Swedbankis. Muu hulgas avalikustati artiklis kahtlustatavate nimed.

Maakohus trahvis ajakirjanikke ja väljaande omanikku igaüht 1000 euroga, kuid Tallinna ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse. Teise astme kohus leidis, et ehkki seadus nõuab kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks prokuratuuri luba, ei olnud trahvi määramine põhjendatud, kuna artikli avaldamine kriminaalasja uurimist ei kahjustanud.

Kuriteo pealtnägija võib sellest rääkida

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus teisipäeval avaldatud määruses ringkonnakohtu järeldusega, kuid selgitas täiendavalt, millal on andmete avaldamiseks vaja prokuratuuri luba ja millal võib avaldamiskeelu rikkujale trahvi määrata.

Kõik kohtuastmed ja kohtuasja pooled olid ühel meelel, et kriminaalmenetluse seadustik põhimõtteliselt võimaldab kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete loata avaldamise eest trahvida ka ajakirjanikke – sellele viitavad nii seaduse sõnastus kui seletuskiri. Samuti ei ole niisugune ajakirjanike karistamine Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt vastuolus sõnavabaduse põhimõttega.

Samas märkis riigikohus, et prokuratuur ei tohi andmete avaldamiseks loa andmisel või sellest keeldumisel käituda meelevaldselt, vaid peab ühelt poolt kaaluma avalikkuse huvi info saamiseks ning teisalt vajadust lahendada kuritegu ja kaitsta nende inimeste või äriühingute huve, keda andmed puudutavad. Prokuratuuri keeldumist on võimalik ka kohtus vaidlustada.

"Prokuratuuri loa nõue ei laiene sellisele infole, mille inimene on saanud sõltumata kriminaalmenetlusest – näiteks kuritegu ise pealt nähes. Samamoodi ei hõlma trahviähvardus ka juhtumeid, kus kannatanu räägib pärast ülekuulamist lähedastele enda vastu toime pandud kuriteost," seisab riigikohtu teates.

Kolleegium märkis määruses, et tuginedes Euroopa inimõiguste Kohtu praktikale, peab kohus peab olema veendunud, kas määratav karistus on proportsionaalne ning olema veendunud, et karistus ei kujuta endast teatud vormis tsensuuri, mille eesmärk on heidutada ajakirjandust kriitikat avaldamast.

Prokuratuuril tuleb kahju või ohtu usutavalt tõendada

Prokuratuuri loata andmete avaldamine ei too siiski alati kaasa trahvimist. Riigikohus leidis, et trahvi määramine on põhjendatud eeskätt juhul, kui on oluliselt kahjustatud kriminaalmenetlust või mõnd selles osalejat – eelkõige kahtlustatavat või kannatanut.

"Prokuratuuril tuleb trahvitaotluses sellist ohtu või kahju kohtule veenvalt põhjendada. Näiteks kui kahtlustatav saab ajakirjanduse vahendusel eelnevalt teada tema juures kavandatavast läbiotsimisest, siis raskendab see ilmselt oluliselt kuriteo avastamist," märkis riigikohus.

Riigikohus lisas, et trahvi määramine saab tugineda vaid selgepiirilistele asjaoludele, mis räägivad avaldamiskeelu sisulise põhjendatuse kasuks.

"Piirduda ei saa üldist laadi arutluse ja juhtumi asjaolude taustal pelgalt hüpoteetiliste ohtude kirjeldamisega," märkis kolleegium.

Praegusel juhul ei olnud ajakirjanikele ja väljaande omanikule trahvi määramine kolleegiumi hinnangul põhjendatud. Artiklis ilmunud teave polnud eksitav ja prokuratuur ei suutnud usutavalt ära näidata, kuidas võis artikli avaldamine raskendada väidetava kuriteo avastamist, märkis kolleegium.

"Artikkel ei paljastanud ühtegi sellist eesseisvat menetlustoimingut, mille tulemuslikkus võinuks avaldatud teabe tõttu ohtu sattuda. /.../ Prokuratuuri napid põhjendused selle kohta, kuidas artikkel võis kriminaalmenetlust kahjustada, on spekulatiivsed ega mõju veenvalt," seisab määruses.

Riigikohus ei nõustunud prokuratuuri seisukohaga, et avalikkuse huvi puudutas üksnes väidetava rahapesu uurimist Swedbanki suhtes, ega hõlmanud seal töötanud inimeste kahtlustamist. Nimede avaldamine riivas küll kahtlustatavate õigust eraelu ja maine kaitsele, kuid tegu oli suure kommertspanga juhtivtöötajatega, kes pidid olema valmis taluma oma tööga kaasnevat keskmisest suuremat avalikku tähelepanu. Pealegi käsitleti artiklis teemat neutraalselt ning kahtlustatavate suhtes ei võetud enne kohtupidamist negatiivset ja kallutatud eelhoiakut.

"/.../ kõnealuses artiklis käsitletud väidetava rahapesujuhtumi ja selle menetlemise vastu oli avalikkusel õigustatud huvi. /.../ Kolleegiumi hinnangul oli artiklis sisalduv teave tervikuna selline, mille avaldamise puhul saab rääkida avalikkuse huvist," märkis kolleegium.

Sõnavabaduse piiramise kohta märgitakse määruses, et see on suurema tõenäosusega õigustatud siis, kui uurimissaladuse avaldamine on suunatud üksnes sensatsiooni tekitamisele, rahuldades näiteks lugejaskonna uudishimu kahtlustatava eraelu üksikasjade vastu, või siis, kui avaldatud teave on suisa eksitav. "Samas tuleb silmas pidada, et avalikkusel on õigustatud huvi olla kursis ja saada teavet kriminaalasjade menetluste kohta," märkis kolleegium.

Eesti Ekspressi ajakirjanikud Tarmo Vahter ja Sulev Vedler avalikustasid eelmise aasta 25. märtsil Eesti Ekspressis info, et Swedbanki endine juhatus on saanud kahtlustuse rahapesus. Väljaande kinnitusel vastas artiklis avaldatu tõele ja Swedbank teatas ise päev enne uudisloo ilmumist börsile, et Eesti prokuratuur kahtlustab panka võimalikus rahapesus. Kahtlustuse saamist kinnitasid ajalehele mitu endist pankurit.