Postimees kirjutab, et Möldre tegi trahviotsuse 14. aprillil, määrates 1000 eurot karistuseks nii Eesti Ekspressi ajakirjanikule Tarmo Vahterile kui ka tema kolleegile Sulev Vedlerile. 1000 eurot trahvi sai ka ajalehe kirjastaja Ekspress Meedia.

Ajakirjanikud ja kirjastaja vaidlustasid trahviotsuse eelmisel reedel.

Möldre möönab trahvimääruses, et kui ajakirjanduseetika koodeks ütleb, et ajakirjanduse kohus on tähelepanelikult jälgida poliitilise ja majandusvõimu teostamist, siis sellest tähtsam on kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv, mis keelab prokuratuuri loata kriminaalasjade materjalide avaldamise.

Vedler kirjutab Eesti Ekspressis, et riigiprokurör Sigrid Nurm taotles veel krõbedamat trahvi – 3200 eurot igaühele – põhjusel, et prokuratuur ei andnud luba ei temale, Tarmo Vahterile ega Ekspress Meediale kohtueelse menetluse andmeid avaldada ning et ajakirjanikud ei teavitanud prokuratuuri eelnevalt uudise ilmumisest.

"Seniajani kehtis Eestis põhimõte, et sõna on vaba ja avaldatud info peab vastama tõele. Ajakirjanik ega väljaanne ei pidanud avalikkusele olulise uudise edastamiseks kelleltki luba küsima. Riigiprokurör Nurm põhjendas kohtule trahvimist väitega, et Swedbanki rahapesust kirjutamine ei edenda avalikku debatti," selgitab Vedler.

Eesti Ekspress kinnitab, et artiklis avaldatud info vastas tõele, viidates muu hulgas sellele, et Swedbank ise teatas päev enne uudislugu börsile, et Eesti prokuratuur kahtlustab panka seoses võimaliku rahapesuga ning kahtlustuse saamist kinnitasid ajalehele mitu endist pankurit.

"Kohus aga nõustus prokuratuuri arvamusega, et info avaldamiseks puudus avalik huvi ja ainukeseks motiiviks oli uudishimu rahuldamine. Oma seisukohta põhjendasid nii kohus kui prokuratuur Euroopa inimõiguste kohtu ürgvana lahendiga asjas von Hannover vs Saksamaa, milles leiti, et poolpalja Monaco printsessi piltide avaldamiseks puudus avalik huvi," selgitab Ekspress.

Peatoimetaja: otsus trahvida ajakirjanikke loob ohtliku pretsedendi

Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo sõnul loob ajakirjanike trahvimine nende töö tegemise eest ohtliku pretsedendi.

"See annab sõnumi, et lugude kirjutamiseks peaks prokuratuurilt küsima luba või siis vähemalt teavitama, et nemad saaksid otsustada, millised teemad on avalikkuse jaoks olulised või mitte," nentis Nikkolo.

Tema sõnul tekib põhjendatud küsimus, kas nüüd edaspidi on iga sellise loo jaoks vaja küsida prokuratuurilt luba või muidu ähvardab trahv.

"Selline põhimõte pole kooskõlas ajakirjandusvabadusega," ütles Nikkolo. "Ma rõhutan, et küsimus ei ole üldse loo faktides. Loos on kõik õige ja korrektne. Ajakirjanikke trahvitakse selle eest, et nad on teinud oma tööd hästi."

Nikkolo ei ole nõus trahviotsuse põhjendusega, et loo puhul on tegemist lihtsalt avaliku uudishimu rahuldamisega, mitte avaliku huviga.

Eelmine president Kersti Kaljulaid kommenteeris, et kuigi kohtul on õigus anda oma õiguslik hinnang, siis Eesti suurimate pankade rahapesukahtlustus on selgelt avaliku huvi objekt. "Huvi sellise teema vastu ei ole kuidagi ainult ajakirjandusväljaandel ja majanduslik. Rääkimata sellest, et vaba ajakirjandus ei saa juba põhimõtteliselt avaldada vaid teavet, mille avaldamine on kõigi osapooltega kokku lepitud. See oleks mingi muu asi, mitte ajakirjandus. Eilse ajakirjandusvabaduse päeva järel küllalt mage uudis."