"Eesti on õigusriik ja meil on ka võimude lahusus. Ei ole ka täidesaatva võimu roll mingit teist võimu ehk kohtuvõimu kritiseerida. Kohtuotsuseid me ei ole ka varem kommenteerinud ega kommenteeri ka edaspidi," ütles Kallas valitsuse pressikonverentsil.

"Ma olen sellel seisukohal, et loomulikult rahapesu uurimise kajastamisel on ülekaalukas avalik huvi ja kindlasti on meedia teinud väga põhjalikku ja head tööd selles osas," rääkis Kallas.

"Ma arvan, et see on hea, et kohtus vaieldakse need vabaduse ja vastutuse piirid selgeks, et kust see piir jookseb. Kindlasti on oluline tagada seda, et meedial oleks maksimaalne vabadus oma töö tegemiseks. Ajakirjanikud peavad olema oma otsustes ja tegudes vabad," lisas Kallas. "Me oleme uhked oma ajakirjandusvabaduse koha üle, neljas koht selles listis on oluline ja ma loodan, et me suudame seda hoida."

Peaministriga sarnast seisukohta väljendas ERR-ile antud kommentaaris ka president Alar Karis.

"Mulle on on oluline vaba sõna kui vaba ühiskonna üks alustala. Ma usaldan Eesti ajakirjandust ja usaldan Eesti kohtusüsteemi ning loodan, et järgmised kohtuastmed räägivad ja arutavad selgeks need piird, mis on praegu küsimuse all," ütles president Alar Karis ERR-i uudistetoimetusele.

Ratta hinnangul tuleks piirid selgeks vaielda

Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles, et ajakirjandusvabaduse piirid tasub kohtus selgeks vaielda. "Ajakirjanduse roll Eesti elu läbivalgustamisel ning informatsiooni ja erinevate protsesside avalikkuse ette toomisel on väärtus, mille eest tuleb meil seista," rääkis Ratas.

"Ka Eesti Ekspress tõi Swedbanki juhtumi näol avalikkuse ette olulise kahtlustuse. Rahapesu juhtumite avalikustamine on oluline ja kindlasti ühiskonnale vajalik. Eesti on õigusriik ja meie kriminaalmenetluses kehtib süütuse presumptsiooni põhimõte. Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem, mis võimaldab vaielda need piirid selgeks," märkis Ratas.

Sotsid esitasid arupärimise

Sotsiaaldemokraadid andsid riigikogus reformierakondlasest justiitsminister Maris Laurile üle arupärimise prokuratuuri tegevuse kohta seoses kohtu otsusega trahvida Eesti Ekspressi ajakirjanikke uudisloo eest, mis käsitles võimalikku rahapesu Swedbankis.

"Ühiskonnas on tekkinud õigustatud küsimused, kas sellised juhtumid ei või viia ajakirjanduse enesetsensuurini ega ohusta meie ajakirjandusvabadust. Antud kaasuse puhul on arusaamatu, millist hüve prokuratuur kaitses, seda iseäranis kontekstis, kus prokuratuur on toonud meediasse palju nõrgemate kahtlustustega juhtumeid, mis on jäänud hiljem tõendamata," ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets.

Läänemetsa sõnul saab väita, et reeglid ei kehti kõigile ühtemoodi.

Sotside juhi sõnul tuleb justiitsministril öelda, kas ta näeb vajadust õiguslike muudatuste järele, et ennetada taolisi juhtumeid ja millist mõju omab see pretsedent ajakirjandusvabadusele. "Kui tõsiseid ja ühiskonda raputavaid rahapesu uurimisi käsitletakse Teie haldusala sõltumatu asutuse poolt uudishimuna, siis kas peate vajalikuks taoliste küsimuse paremat õiguslikku reguleerimist?" märkis Läänemets.

Sotside päringus seisab, et järjest sagenevad olukorrad, kus väljaande kõrval hagetakse ajakirjanikke isiklikult, mis mõjub pärssivalt uuriva ajakirjanduse tööle. "Kas peate vajalikuks antud probleemile lahenduse leidmist? Kas peate oluliseks prokuratuuri sõltumatuse tasakaalustamist kohustusega tulla vajadusel oma otsuseid parlamendi erikomisjoni ette selgitama?" seisab arupärimises.