Määruskaebuses põhjendab prokurör, et prokuratuur nõustub ringkonnakohtu seisukohtadega kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 214 kohaldatavuse osas ajakirjanikele kui menetlusvälistele isikutele. Kuid prokuratuur ei nõustu kohtu argumentidega selles, mis puudutavad isikute ringi, kellele on võimalik andmete avaldamise eest trahvi määrata. Samuti ei nõustu prokuratuur ringkonnakohtu otsusega, et prokuratuur ei ole ära näidanud, kuidas ajakirjanike avaldatu ohustas kriminaalmenetlust ning kriminaalmenetlusele tekitatud ohu tuvastamine on trahvi määramise eeldus.

"Ringkonnakohus on oma määruses esmalt leidnud, et KrMS § 214 lg 3 võimaldab trahvida menetlusväliseid isikuid ja menetlusväliste isikute mõistet tuleb tõlgendada laialt. Seega tuleks lugeda menetlusväliste isikute alla kõik isikud, kelle kätte on sattunud kriminaalmenetluse materjalid ja kes on aru saanud, et tegemist on kriminaalmenetluse materjalidega ja kes nimetatut ka kolmandatele menetlusega mitte seotud isikutele prokuratuuri loata avaldavad. Kohus toob määruses näite ka ajakirjanike omavahelisest vestlusest koosolekutel ja toimetustes," leiab prokurör Nurm.

Ta toob välja, et määruse lõpus on ringkonnakohus asunud nimetatud seisukohast vastupidisele seisukohale, selgitades, et kui prokuratuuri hinnangul informeeriti avalikkust kohtueelses menetluses oleva kriminaalasja faktidest menetlusandmeid loata avaldades liiga vara ning see toimus veebiplatvormi kaudu, saab ringkonnakohtu arvates taotleda üksnes meediaväljaande, mitte ajakirjanike trahvimist.

"Arusaadavalt on artikli, mis on meediaväljaande veebiplatvormil avaldatud, kokku kirjutanud ajakirjanikud, kelle valdusesse on sattunud kriminaalasja materjalid. Käesolevat kaasust silmas pidades on avaldatud andmeteks kahtlustuse tekst. Konkreetse artikli sõnastusest on arusaadav, et kahtlustuse täistekstiga on ajakirjanikud tutvunud ja selle pinnalt kokku kirjutanud oma artikli (viited, et erinevalt Danske menetlusest ei puuduta Swedbanki kahtlustus isikliku kasu saamist jne)."

Prokuratuuri hinnangul on ringkonnakohtu toodud argumendid vasturääkivad ja arusaamatud.

"Kuna ringkonnakohus on avaldamise all silmas pidanud mis tahes menetlusvälise isiku tegevust, millega tehakse kolmandale menetlusvälisele isikule kättesaadavaks kriminaalasja andmed, siis ei saa veebiplatvormi vahendusel avalikustamine välistada ajakirjanike vastutust KrMS § 214 lg 3 mõttes."

Prokurör leiab, et veebiplatvorm on oma olemuselt ainult vahend, mida haldab meediaväljaanne ehk juriidiline isik.

"Selleks, et ajakirjaniku poolt loodud lugu veebis avaldataks, tuleb ajakirjanikul kõigepealt oma loo olemusest rääkida toimetajale, seejärel vaatavad loo suure tõenäosusega üle toimetaja ja kujundaja ja alles siis avalikustatakse lugu veebis. Seega ei saa loo autori (antud juhul autorite) tegevust kuidagi taandada lõpptulemusest, kuna need on oma olemuselt teineteisest lahutamatud. Juba artikli esitamine avalikuks veebis publitseerimiseks tuleb lugeda KrMS § 214 lg 3 rikkumiseks, kui avaldatu osas, mis puudutab kohtueelse menetluse andmeid ei ole ajakirjanikel prokuratuuri luba."

Prokuratuuri hinnangul ei ole kuidagi põhjendatud, et ajakirjandusväljaandes töötavad ajakirjanikud peaksid saama täiendava kaitse selle kaudu, et nad avaldavad oma lugusid läbi meediaväljaandele kuuluva veebiplatvormi.

"Sellisel juhul oleksid ebavõrdselt koheldud vabakutselised ajakirjanikud, kes oma lugusid enda hallatavas blogis avaldavad, kuna nende puhul ei saaks rääkida veebilehe trahvimisest ja nad kannaksid vastutust ainult füüsiliste isikutena. Lisaks ei ole juriidilise isiku vastutus antud kontekstis kuidagi suurema kaaluga kui füüsiliste isikute tegevus. Arvestada tuleb, et loo sisu koostab ikkagi konkreetne fakte haldav füüsiline isik, mitte meediaväljaanne. Meediaväljaande vastutus lasub selles, et artikkel avalikustatakse määramata hulgale kolmandatele isikutele, kelleni ajakirjanik oma blogi või muu platvormi kaudu suure tõenäosusega ei jõuaks."

Ringkonnakohus heitis maakohtule ja prokuratuurile ette, et prokuratuuri taotluses ja maakohtu määruses ei ole ära näidatud, kuidas konkreetsete andmete avaldamine ohustaks või kahjustaks käimasolevat kriminaalmenetlust. Prokuratuur sellega ei nõustu.

"Kriminaalmenetluses kogutud teabe avaldamisest keeldumiseks ei pea oht menetlust kahjustada olema kindel ja tõendatud, vaid piisab ka üksnes ohust, mida ei saagi väga detailselt avada. Käesoleval juhul selline oht on olemas ja prokuratuur seda ka määruskaebuse vastuses selgitas. Muuhulgas on juba algsest trahvimise taotlusest näha prokuratuuri märgukirjas ajakirjanikele avaldatud seisukohad, kuidas ka tõese info edastamine võib muuta antud faktide tõendamise kohtus võimatuks ja seeläbi muutub ka kohtumenetlus ja isikute üle õiguse mõistmine võimatuks. Nimetatu on väga reaalne oht, kuid selle ohu realiseerumist ette hinnata on sisuliselt võimatu."

Prokuratuuri hinnangul ei ole vähetähtis ka asjaolu, et prokuratuur oli eelnevalt kahel korral juhtinud nende ajakirjanike ja meediaväljaande tähelepanu nende korduvatele rikkumistele loata kohtueelse menetluse andmete avaldamise kohta, kuid sellele vaatamata jätkasid kõik kolm oma kahjustavat tegevust.

"Kohaldamise eelduseks ei saa seega kuidagi seada nõuet, et prokuratuur peaks detailselt avama, millise ohu kriminaalmenetlusele andmete avaldamine endaga kaasa tõi, kuna trahvimise määrus tehakse KrMS § 214 nõudeid rikkunud isikutele teatavaks ja väga detailse ohu ja saabunud tagajärje kirjelduse korral tuleks prokuratuuril avada täielikult menetlustaktika ja oma töömeetodid, mis muudaksid edasise menetluse sisuliselt võimatuks ja tooks kaasa veel suurema kahju, kui juba avaldatud andmete avaldamine."

Riigiprokurör Sigrid Nurm resümeerib, et Tallinna ringkonnakohus on kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 214 tõlgendamisel seadnud trahvimise eelduseks seadusest mittetulenevad nõudmised ja seeläbi ebaseaduslikult tühistanud Harju maakohtu määruse. Riigiprokurör taotleb riigikohtult luba tühistada ringkonnakohtu määrus ja jõustada maakohtu määrus, millega kohus määras Sulev Vedlerile rahatrahvi summas 1000 eurot, Tarmo Vahterile rahatrahvi summas 1000 eurot ja AS-ile Ekspress Meedia rahatrahvi summas 1000 eurot.

Prokuratuur pole rahul, et nende kaebus avalikuks sai

Pärast ERR-i uudise ilmumist teatas prokuratuur, et pole rahul nende edasikaebuse avalikkuse ette jõudmisega.

"Õigusselgus peab saabuma kohtus ning kohus peab saama tutvuda meie seisukohtadega objektiivselt, et asjaolusid hinnates kujuneks õiglane ja tasakaalukas lahend, millest saame nii meie kui ka ajakirjanikud edaspidi lähtuda," teatas prokuratuur sotsiaalmeedias. "Paraku on Eesti Rahvusringhääling avaldanud nende kätte jõudnud määruskaebusest prokuratuuri seisukohad nii suures mahus, et seda ei saa kuidagi õigeks pidada ega heaks kiita. Sellises mahus ei tohiks olulised õiguslikud argumendid saada avalikuks enne kui kohus on saanud nendega tutvuda ja neid hinnata."

"Paraku on see info prokuratuurist olenemata nüüd avalik ja võib mõjutada õiglase lahendi saamist. Me loodame, et selline oht ei realiseeru, kuid paraku on võimatu ennustada, millist mõju see avaldamine tulevasele kohtulahendile omab," teatas prokuratuur.

Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse peatoimetaja Anvar Samost ütles, et prokuratuuri reaktsioon on šokeeriv. "Sisuliselt tahab prokuratuur kõrge avaliku huviga vaidlust arutada suletud uste taga ja ähvardab ajakirjanikke," lisas ta.