Postimehe veebisaates "Otse Postimehest" käsitles saatejuht Andrus Karnau Eesti Ekspressi ajakirjanikele trahvi määramise juhtumit.

Harju maakohtu kohtunik Alari Möldre määras trahvi kahele Eesti Ekspressi ajakirjanikule, Tarmo Vahterile ja Sulev Vedlerile, selle eest, et nad avalikustasid 25. märtsi artiklis info, et Swedbanki endine juhatus on saanud kahtlustuse rahapesus.

"Ajakirjanikke trahviti selle eest, et ilma prokuratuuri sellekohase loata, mis on seaduse kohaselt vajalik, avaldasid nad kohtueelse menetluse informatsiooni. Ja see ei olnud nende puhul ka mitte esmakordne juhtum, vaid juba korduv muster," ütles Andres Parmas.

Parmas ei osanud selgelt öelda, kas ja kuidas kahjustas konkreetne artikkel rahapesu tehingute uurimist Swedbankis.

"On olemas selline oht, et see võib kahjustada rahapesu asjade uurimist. Tegemist on alles menetluses oleva kriminaalasjaga ja see, mida me soovime ühel hetkel kohtule esitada, ei ole veel valmis. Ja kui nüüd poole pealt hakatakse avalikkusele kaarte avama, siis võib see kaasa tuua raskusi või teinekord isegi muuta võimatuks teatud tõendite kogumise," lausus Parmas.

Parmase sõnul kahjustab süütuse presumptsiooni see, kui ajakirjanik on välja toonud kahtlustatavana inimese nime, kellele ei ole veel tegelikult kahtlustust esitatud.

Ajakirjanik Karnau nentis seepeale, et tõendeid selle kohta, et see artikkel oleks uurimist kahjustanud, siis tegelikult ei ole.

"Selliseid tõendeid me ei pruugigi kunagi isegi saada. Kohtueelset menetlust toimetatakse mitteavalikult ja ametkonna siseselt, et oleks võimalik üldse efektiivselt tõendeid koguda. Seda tehakse ametkonna siseselt sellepärast, et võimalikult vähe kahjustada kahtlustatava või hilisema süüdistatava huve," vastas sellele Parmas.

Karnau küsis Parmaselt kinnitust süütuse presumptsiooni definitsiooni kohta. "Kedagi ei või süüdlasena käsitleda enne, kui selles osas on jõustunud kohtulahend," märkis Parmas.

Karnau tõi seepeale välja Parmase 4. mai Delfile öeldu, et ajakirjanikud Vedler ja Vahter rikkusid seadust ning seeläbi tunnistas Parmas nad süüdi enne nende kohtu poolt süüdi mõistmist.

"Selles te eksite," vastas talle Parmas. "Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt kohtueelse menetluse informatsioon on informatsioon, mis kuulub prokuratuurile ning prokuratuur otsustab, kas ja millises ulatuses tohib seda informatsiooni avaldada. Praegu on täiesti selge, et tegemist on kohtueelse menetluse andmetega ja neid on avaldatud. Hoopis iseküsimus on küsimus sellest, kas sellise rikkumise eest määrata trahvi, kas selle eest karistada. Ja selle kohta minu väide ju ei käi. See ei vaja kohtu poolt üle kinnitamist. Et kas kohtueelse menetluse andmeid on avaldatud või mitte. Seda otsustab andme valdaja," jätkas Parmas.

Karnau rõhutas, et kuna trahv ei ole jõustunud, siis ei saa ka juriidilises mõttes öelda, et nad oleksid seadust rikkunud. Parmase sõnul saab küll.

Karnau sõnul ei ole prokuratuuril tõendeid, millele viidates saaks öelda, et Ekspressi ajakirjanikud oleks lugenud ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud kahtlustuse teksti. Parmase sõnul on see aga ainuvõimalik järeldus, jättes lisamata, millistele tõenditele tuginedes ta seda väidab.

"See informatsioon on kirjas ainult kahtlustuse tekstis, mis oli osadele kahtlustatavatest selleks ajaks esitatud ja osadele veel mitte. Ja kuskilt mujalt ajakirjanikul ei olnud võimalik sellist infot kätte saada ega kahtlustuse sisu sellise detailsusega, nagu seda kajastatud on, kajastada," ütles Parmas.

Parmase sõnul ei ole prokuratuuri huvi takistada meedias mingisuguseid teemasid käsitlemast, ent kohtueelse menetluse andmeid ilma prokuratuuri loata ei tohi avaldada. Parmas rääkis, et karistust ei järgneks näiteks juhul, kui ajakirjanikule räägib peatsest kahtlustuse esitamisest mõni allikas.

"Küsimus ei ole selles, kas ajakirjanik on selle informatsiooni varastanud või ajakirjaniku kätte on see informatsioon mingil muul viisil sattunud. Kui sellest on aru saada, et tegemist on kohtueelse menetluse andmetega, siis tuleks ühendust võtta prokuratuuriga ja prokuratuuriga kokku leppida, kas ja millistel tingimustel ja missuguses ulatuses neid andmeid kajastada tohib," rääkis Parmas.

Karnau viitas endise riigi peaprokuröri Norman Aasa väljaütlemisele, et ajakirjanike trahvimise aluseks olev seadus kehtib eelkõige süüaluste esindajate, tunnistajate ja prokuratuuri töötajate kohta, mitte kõrvalseisvate isikute kohta. Parmase sõnul kehtib see aga ka menetluseväliste isikute kohta.

Parmas märkis, et prokuratuur ei ole hakanud kõne all olevat paragrahvi laiendama ka menetlusevälistele isikutele.

Ta rääkis, et kahtlustuse esitamine ei tähenda seda, et prokuratuur oleks menetluses jõudnud lõpule.  "Sellega meie eeluurimine ei piirdu, seal tuleb tõendeid koguda veel," täpsustas Parmas.

Parmase sõnul on avaliku huvi defineerimine prokuratuuri pädevuses. "Seda otsustab menetlust juhtiv prokurör enda menetluses olevas kriminaalasjas ja see tuleneb seadusest," lausus ta.

Saatejuht Karnau küsis Parmaselt, miks tahab prokuratuur võtta endale õigust otsustada selle üle, millest ajalehed kirjutavad.

"Me ei taha endale sellist õigust ja me ei ole endale sellist õigust võtnud," ütles ta.

Saate lõpetuseks küsis Karnau, miks on Parmase meelest vajalik ajakirjanikke isiklikult trahvida.

"Praegusel juhtumil, mispärast taotleti trahvi määramist, prokuratuuri hinnangul oli tegemist teadliku mustrisse jooksva tegevusega," ütles Parmas.

Kui mikrofon kinni läks andis peaprokurör mõista, et ka mind võib trahv oodata, sest olen avaldanud lugusid, mida prokuratuuri meelest ei tohiks. Kuidas klaarida suhteid prokuratuuri ja ajakirjanduse vahel? Stuudios on Andres Parmas https://t.co/n8byt7lJXk

— Andrus Karnau (@AKarnau) May 10, 2022