Marti Hääl: Alexela pole küsinud riigilt LNG-terminali jaoks rahalist abi

Foto: ERR

Alexela juhatuse liige Marti Hääl ütles "Esimesele stuudiole" antud intervjuus, et ettevõte pole küsinud riigilt LNG-terminali rajamise jaoks maksumaksja raha. Majandusministeerium, Elering ja Alexela jõudsid kokkuleppele, kuidas LNG-terminaliga edasi liikuda.

Kuid kestnud dramaatilisi kõnelusi, mis alguses paistsid väga helged ja optimistlikud, kõik olid justkui nõus, kõigil oli siht selge, mida on vaja teha. Eelmisel nädalal lõppes kõik omamoodi fiaskoga, kui nii teie kui ka Elering pildusite meedias vastastikuseid süüdistusi, et nii ei saa äri teha, nii ei saa Vene gaasi sõltuvusest vabaneda. Olete ise ka üllatunud, et täna kokkulepe justkui sündis?

Jah, absoluutselt, signaalid on väga positiivsed ja ma jõudsin enne siiatulekut intervjuud ära vaadata ja need sisendavad palju lootust, et me oleme liikumas väga kiirelt sinna suunda, kuhu kõik gaasitarbijad ja kogu gaasiturg ootab.

Valitsusel on iseenesest kiire, on tohutu poliitiline toetus lõpetada Vene gaasi tarbimine. Teil on regioonis ainsana võimekus olemas kiiresti üks LNG vastuvõtu kai tööle panna. Miks see kõik ikkagi ei toiminud? Mis vahepeal muutunud on?

Ma arvan, et kõigepealt tuleb aru saada sellest, et toimumas on laiemalt kogu energiamajanduses suur muutus. Tootjaid tuleb palju juurde, senised n-ö riiklikud või planeeritud tootmisvõimsused asenduvad väga palju hajali tegutsevate tootmisvõimsustega. Täpselt sarnane muutus on toimumas gaasiturul. Senine harjumuspärane olukord, kus kõik gaas tuleb ühest torust ida suunast, on muutumas ja tekib alternatiivseid varustuskanaleid.

Ja eks iga selline muutus on keeruline ja nende muutuste käigus on palju küsimusi. Ja muu hulgas on küsimus selles, mida võib usaldada erasektorile teha ja mida peaks tegema riik. Arvan, et see oli ka selle kahe kuu diskussiooni tuumküsimus.

Kuulates seda, mida räägivad riigi esindajad, siis tundub, et Alexela lihtsalt esitas kuni möödunud nädala lõpuni võimatuid tingimusi, jättes kõik riskid riigile ja võttes kogu kasumi endale?

Kõigepealt pean ma kummutama müüdi, et me oleksime küsinud riigi käest rahalist abi või maksumaksja rahakoti suunas mingisuguseid taotlusi teinud. See ei vasta tõele.

Taavi Veskimägi just "Aktuaalses kaameras" ütles, et 40 miljonit tahtsite n-ö terminali rajamise kulude katmist riigi poolt.

Eks see, miks seda on niimoodi paista, on igaühe enda südametunnistusel. 40 miljonit oskan ma seostada ainult sellega, et see on tõenäoliselt selle kai ehitusmaksumus. Milline see täpselt on, selgub ehituse lõpus, kuna sellises tempos tehes on alati riske, mille realiseerumisel võib ehitus kallimaks minna.

Aga meil ei ole kunagi olnud soovi olla ehitaja ja ehitada kai ja see siis ehitusmaksumusega ära müüa. Alexela ja Infortari pakkumine on olnud selline, et kogu selle varustuskindluse probleemi me lahendame tervikuna ära ja varustuskindluse probleemi lahendamine ei tähenda mitte kai ehitamist, vaid see tähendab seda, et Vene gaasile reaalselt alternatiivne gaasimolekul on LNG laeva pealt n-ö maha laetud ja taasgaasistatud ja torusse edastatud.

Ma ei saa ikkagi aru. Nädalaid on räägitud sellest, et Alexela tahab riigilt n-ö kogu kai maksumust saada tagasi, sealjuures kai jääks teile. Kas selle 40 miljonit on keegi välja mõelnud ja seda tegelikult pole kunagi kõnelustel jutuks tulnud? Või kust ikkagi sellised numbrid ja selline loogika, et maksumaksja peaks selle teile kinni maksma, pärineb?

Kui maksumaksja esindaja soovib osta kaid, siis ta peabki selle kai kinni maksma.

Aga rentida teilt?

Siis peab maksma renditasu. Ma siiski kinnitan, et need läbirääkimised kaks kuud ei ole olnud ärivaidlus või vaidlus summa üle, vaid see on olnud põhimõtteline vaidlus selle üle, kes peaks LNG-terminali opereerima. Kas seda peaks tegema riigiettevõte või seda võiks usaldada eraettevõtetele ülesandeks, nagu ka Euroopa Liidu õiguse täna kehtiv maagaasiseadus seda ette näeb, et see ei ole süsteemihalduri ülesanne. Me oleme püüdnud veenda riigi esindajaid sellest, et Alexela ja Infortar on piisavalt usaldusväärsed ettevõtted, kes saavad selle ülesandega hakkama, et meil on vastutus oma töötajate ja klientide ees, kellele peame energia varustuskindluse tagama, ja neid kliente on meil kahepeale energiateenustes umbes veerand miljonit.

Aga mitte keegi pole takistanud Alexelal seda kommertsprojektina rajamast. Teil on kõik kooskõlastused, load ammu sahtlis olemas. Miks te seda teinud pole? Ometi te olete ju tahtnud riigilt mingeid garantiisid?

Kõigepealt õiendaks selle garantiiküsimuse. Ilmselt see on selline sõna, mis kergesti ka eksitab, et garantii tähendab mingit blankovekslit raha küsimiseks. Me kasutasime sõna garantii selles kontekstis, et kui riik on otsustanud Vene gaasi kasutamisest loobuda, siis ta selle otsuse taga seisaks ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal.

Küsimuse teine pool, miks seda terminali pole varem ehitatud. Vastus on väga lihtne: sest gaasiturg ei ole seda investeeringut siiani toetanud, sest sellele gaasiturule siiani ehitatud terminalid on ehitatud väga jõulise riigiabi ehk väga suures ulatuses riigi maksumaksja raha arvelt. Näiteks Klaipeda terminali kuludest on 90 protsenti sotsialiseeritud. Ja sellises situatsioonis, kus konkureeriv terminal on nii jõuliselt subsideeritud, ongi erakapitalil võimatu teise riigi rahakotiga konkureerida.

Mis nüüd muutunud on? Valitsus ei ole teinud ühtegi otsust, et Vene gaasi kasutamine Eestis oleks keelatud, meil on Balticconnector, kustkaudu võib voolata Vene torugaas edaspidi Eestisse, me oleme Poolaga ühendatud, kustkaudu teoreetiliselt võib hakata gaasimolekul, mis pärineb Venemaalt, Eestisse jõudma. Teil ei ole ju garantiisid, et terminal, mille te lubate omavahenditest valmis ehitada ja riigilt mingeid lisagarantiisid ei taha, et see ka päriselt turule pääseks. Ehk mis vahepeal muutunud on?

Vahepeal on muutunud see, et Vene gaasi kasutamine on väärtuspõhisel turul saanud sellise hinnangu ehk meie kliendid, tarbijad sooviksid alternatiivi.

Kas selliste väärtuste pealt saab äriplaane rajada? Kas sellised väärtused mahuvad Exceli tabelisse?

Ei, väärtused Exceli tabelisse ei mahu, aga ettevõtjana on vaja väärtuspõhiseid otsuseid vastu võtta ja lisaks sellele uskuda teatud muutustesse või uskuda muutuvasse maailma meie ümber ja selle vastu investeeringuid teha. Nii on.

Siin on teine pool veel, et nii meil kui Infortari gruppi kuuluval Eesti Gaasil on klientide ees märkimisväärsed lubadused antud ja need lubadused on varustada neid gaasiga ka järgmisel talvel. Nende lubaduste täitmiseks on möödapääsmatu alternatiivse LNG-terminali ehitamine siia turule, sest muidu on võimalik seda lubadust täita ainult Vene gaasi ostes.

Kas see asi ei näe nüüd nii välja, et teil jäi möödunud nädalal napilt teenimata 40 miljonit eurot ja saades aru, et tõesti riik teie pakkumisega kaasa ei tule, teete te nüüd selle terminali valmis heas usus, et valitsus takistab ettevõtetel edaspidi Vene gaasi osta?

Ei, see ei näe nii välja. Õigemini, see nii ei ole, sest kui me oleksime ehitanud selle kai ja selle kai ehitusmaksumuses Eleringile maha müünud, siis me oleksime kandnud kahjumisse kõik need 13 aasta töö ja arenduskulu, mis on Paldiski LNG-terminali heaks tehtud ehk kõik selle, mis võimaldab üldse seda terminali selleks sügiseks rajada.

Minu allikad räägivad, et 40 miljonist 15 miljonit oligi täpselt see ettevalmistustöö.

Teie allikad eksivad.

Kes selle LNG ujuvterminali rendib ja sellega seotud kulud ka kinni maksab?

Terminali operaator ehk Alexela ja Infortar ühiselt. Oleme algusest peale öelnud, et see terminal on avatud turuosalistele, kes soovivad sealtkaudu gaasi tuua, et selles mõttes see ei ole mingisugune suletud klubi küsimus. Täna lihtsalt väga suurt huvi investeerida sellesse varustuskanalisse turul ei ole.

Kui palju minu gaasiarve selle terminali rajamise kulude ja LNG laeva rendi tõttu tõuseb. Ma ei kahtle üldse, et Marti Hääl on väga suuremeelne inimene ja tahab maailma teha paremaks, aga ma kujutan ette, et oma taskust ta seda ei tee. Selle kokkuvõttes maksab kinni gaasitarbija.

Sellise LNG-terminali kulu, kui sealt käib läbi 25 kuni 30 teravatt-tundi gaasi, mis on tema mõistlik tarbimiskoormus, siis selle terminali kulu on umbes kahe ja kolme euro vahel teravatt-tunni kohta. Võrdluseks, et kui gaasi hind täna on 100 eurot teravatt-tund, siis see selles mastaabis ei ole väga märkimisväärne.

Aga tegelikkuses LNG-terminal nii-öelda pikaajalise strateegia ja pikaajalise varustuskanali mõttes loob võimaluse Spot tehingute ehk siis gaasi ostmise Euroopa gaasibörsi nii-öelda indeksi baasil, annab võimaluse keskpikki ja pikki lepinguid teha ja need võimaldavad tegelikult ka parema hinnaga gaasi maailmaturult otsida.

Kas minu gaasiarve läheb väiksemaks, kui Alexela oma LNG-terminali püsti paneb?

Kindlasti mitte esimesel päeval, sest neid lepinguid on võimalik teha siis, kui gaasitootjad maailmas ja veeldajad ja laevatajad näevad, et see terminal töötab, see terminal on saanud selle usalduse, et need laevad siia hakkavad tulema, sest sest üks laevatäis maksab umbes 100 miljonit eurot ja see saadetakse sellesse terminali, kus usaldatakse, et seda laeva käideldakse kõrgeimal professionaalsel tasemel.

Aga ikkagi, mis garantii teil on, et teil need miljonid eurod ei seisa seal LNG- kai kõrval olukorras, kus ikkagi Soome ostab näiteks Vene gaasi ja läbi Balticconnectori jõuab seda Eesti turule täiesti piisavalt?

Loomulikult on võimalik erinevaid riskistsenaariume moodustada ja riskivaba see kindlasti ei ole. Aga nagu ma ütlesin, me tunnetame seda oma klientide päringutelt iga päev, et kui neile oleks võimalik tarnida mitte Vene gaasi, siis kliendid sooviksid seda võimalust kasutada.

Aga riik teile mingit garantiid ei ole andnud, et me päriselt siin terves regioonis lõpetame Vene gaasi ostmise ära. Sest üks asi on see, mida ütleb Eesti valitsus, aga nagu ma juba korduvalt olen selle näite toonud, et kui Soome ostab odavat torugaasi edasi, võib-olla on keeruline teie terminalil turule pääseda.

Jah, riske on mitmeid, aga siiski, Eesti valitsus minu teada on 31. märtsil otsustanud, et alternatiivse gaasivarustuse tekkimisel Vene gaasi kasutamine lõpeb ja eks me peame uskuma, et Eesti vabariigi valitsuse antud lubadus jääb kehtima.

See punkt läheb ka sellesse kokkuleppesse, mida te praegu, ma kujutan ette, siis enam mitte Taavi Veskimägiga, vaid Taavi Aasaga läbi räägite? Või räägite läbi otse Kaja Kallasega?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on see, kellele, ma saan aru, valitsus on selle ülesandeks teinud ja selle läbirääkimiste osapool on. Läbirääkimiste täpset sisu ja tingimusi kindlasti ei ole minul kombeks teles lahata.

Kuidas see siis ikkagi oli? Soome taheti sellist kindlat varustuskindlust tagada, siis süsteemihaldurite kaudu prooviti teha seda diili, kus Elering hakkaks ise seda LNG-laeva rentima ja kuidagi siis ka valitsustele istutati pähe, et just niipidi on seda hea teha? Ma lihtsalt ei saa aru, kui te ütlete, et te olete algusest peale olnud valmis LNG-laeva rentima, algusest peale olnud valmis seda kaid ehitama, miks siis me sellist riigikapitalismi vahepeal nägime siin Soome ja Eesti valitsuse vahelise kokkuleppel?

Nagu ma ütlesin, see turu muutus ongi nii suur, et ilmselt need vaidlused olid vajalikud selleks, et selgusele jõuda, kas minna erasektori teed või riigikapitali teed. Kindlasti on siin ka see pool, et soomlastel on ju mure veel suurem selle tõttu, et nende gaasi tarbimine on suurem.

Aga ma arvan, et me peame sellest mõttekrambist ikkagi välja saama, et meie oleme väikesed eestlased ja me ei saa pakkuda lahendusi ka naabritele. Infortari ja Alexela ühine või kahepeale kokku gaasi tarbimise portfell on 15 teravatt-tundi ja nagu siin palju läbi on käinud Eesti Gaasi tarbimine viis teravatt-tundi. Me juba ammu ei räägi Eesti turust, Eesti tarbimisest. Ehk lihtsustatult võib öelda, et sellest terminalist, Paldiskis voolama hakkavast gaasist igast kaheksast molekulist seitse läheb ekspordiks ja üks Eestisse.

Kes need põhilised kliendid on, kelle peale te oma panuseid teete selles äriplaanis?

Nii Soomes, Lätis, Leedus kui ka Poolas lisaks Eestile. Eelkõige suured tööstustarbijad.

Aga miks meil ikkagi seda Eesti-Soome valitsustevahelist lepet vaja oli, sest mulle tundub, et Eestis ei ole nüüd sellist veendumust, et riigikapitalism on midagi suurepärast. Midagi ikkagi pidi väga valesti minema, et riik hakkab LNG-laevu piltlikult öeldes maailmast otsima, kui eraettevõtetel on see kompetents ja soov tegelikult olemas.

Ja nõus, see ei ole hea plaan, kui nii riik kui ka eraettevõtted sama asja püüavad teha ja konkureerida. Aga ma arvan, et ma vaataks sellele siiski väga positiivselt, kui see diskussioon on õnnestunud kahe kuuga maha pidada ja see selginemine on tekkinud. Eriti positiivne on selle juures see, et kõigi osapoolte juures – nii Alexela majas, Infortari majas, Eleringi majas ja kindlasti ka meie koostööpartnerite juures – on tehnilised inimesed, sadakond inimest teinud kõik need kaks kuud tööd selleks, et säiliks võimalus, et sügisel on see alternatiivne gaasivarustus olemas. Tegelikult on selles protsessis väga palju positiivset võimalik ka leida.

Tähelepanelikud inimesed, kes on seal Paldiski kandis jalutamas käinud, on märganud, et tegelikult juba seal tulevase kai ümberehitustööd käivad. Kas ma eksin, kui ma ütlen, et see plaan oli algusest peale see, et ehitate selle kai igal juhul valmis sõltumata sellest, kas riigiga kokkuleppele saate või mitte?

Alexelal plaan Paldiskisse LNG-terminal ehitada on olnud juba pikemat aega. See, miks me oleme selle protsessiga pidanud edasi minema, on just see põhjus, et probleem on sügisel sõltumata sellest, kuidas need läbirääkimised lähevad. Ja seda kaid on igal juhul sügisel vaja. Aga nagu ütlesin, kai ei taga varustuskindlust. Varustuskindluse tagab see, kui on toimiv LNG-terminal, kus on olemas ka füüsiliselt gaasimolekul.

Siin on küll räägitud, et gaasi osakaal on Eestis kuus protsenti, statistikaameti andmetel see on tegelikult energia lõpptarbimisest üle üheksa protsendi ja mis veel olulisem, tööstustarbijatel on see ligi 50 protsendi juures. Selle mure, kõigi nii Eesti kodude kui ka Eesti ettevõtete mure, et me saaksime normaalselt nii soojas kodus kui ka toimivates ettevõtetes, kus töökohad säilivad ja saab lisaväärtust luua, et seda on vaja järgmisel talvel tagada, ükskõik, kes seda lõpuks teeb. Ja selleks on seda kaid vaja, sellepärast me ka sellega edasi läksime.

Teil on plaanis ka permanentne maapealne gaasipunkt selle nii-öelda ujuvterminali asemel pikas perspektiivis ikkagi ehitada?

Jah, ja me loodame seda teha nii kiiresti, kui see on võimalik. Sellise tehnoloogia tarneajad praeguses muutuvas maailmas on keerulised ja täpset tärminit ei julge selle tõttu välja kuulutada. Aga me loodame kahe, maksimum kolme aastaga selle saada tehtud. Ja seal on teine põhjus ja pragmaatiline, ettevõtja vaates arusaadav põhjus ka ja see on see, et täna ujuvterminali rentimine on kõige kallim viis seda probleemi lahendada. Järelikult seda kõige kallimat viisi tuleks kasutada nii lühikest aega, kui on võimalik.

Soomlastel on mõtte veel oma suur LNG terminal ehitada pärast seda, kui Paldiskis on maapealne terminal, mis suudab gaasi läbi Balticconnectori vähemalt 20 teravatt-tunni ulatuses saata Soome odavamalt?

Mina seda majanduslikku mõtet ei näe, sest Paldiski LNG-terminal koos Hamina LNG-terminaliga suudab tegelikult Soome tipukoormuse gaasitarbimises tagada. Aga nagu ma ütlesin, et see turg on sellises muutuses, et teinekord võivad sündida ka asjad, mis võib-olla ei ole majanduslikult kõige põhjendatumad.

Ja nüüd oleks lihtsalt siis vaja nii Eesti kui ka Soome valitsustelt väga selget kindlasõnalist otsust, et Vene gaasi edaspidi enam ei osteta ja siis teie äri õitseks?

Ma ütleksin selle peale, et Eesti ja Soome ja teiste riikide valitsustel on see otsus mõistlik teha sellepärast, et kui turg otsustab selle valitsuste eest ja valitsused selle turu otsusele järele tulevad, siis see võib-olla paistab natukene kummaline välja.

Kui palju oleks sellel praegu gaasi varutud?

Ma ei tea, kas ma sellist infot ei otse-eetris, võin öelda, aga piisavalt selleks, et praegu oma kliente varustada.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Esimene stuudio"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: