Endine keskkonnaminister Tõnis Mölder (KE) ütles teisipäeval ERR-ile, et kokkulepet LNG-terminali kohta ei paista ning valitsus peaks teema tõsisemalt käsile võtma.

Tatari sõnul pole olukord sugugi nii hull, nagu Mölder laseb asjal paista ning läbirääkimised Alexela ja Infortariga jätkuvad.

"Mina seda pilti kaugeltki nii tumedates toonides ei näe kui Tõnis Mölder, las see jääb tema südametunnistusele, kus ta neid murekohti seal näeb. Kui võtame LNG projekti elementideks, siis haalamiskai ehitus käib, teisipäeval teatas Elering, et vajaliku toruühenduse rajamiseks kai ja gaasivõrgu vahel käib ettevalmistus. Erasektor on ju kinnitanud, et on valmis laeva ise rentima ja praegu käivad läbirääkimised, et siia sügiseks valmiva kai äärde tuleks Soome põhivõrgu ettevõtte poolt tellitud laev," rääkis Tatar.

Tatari sõnul peaks murelik olema siis, kui läbirääkimised tõesti toppama oleksid jäänud ja takistaksid ehitustöid, tööde ettevalmistamist või hangete läbiviimist.

"Hetkel oleme olukorras, kus ehitustööd ju käivad kõigi vajalike elementidega. Need läbirääkimised ei ole seda takistanud," märkis ta.

Tatar möönis, et on veel detaile, kus pole kokkuleppele jõutud. Eelmisel nädalal jõuti kokkuleppele, et toruühenduse rajab riigi äriühing Elering.

"Teine murekoht, kus me peame leidma mõistliku lahenduse, on ajagraafiku klappima saamine – mis hetkeks on meil kõik elemendid piisavalt suure kindlusega olemas, et saaks ujuvterminali rentida või kai äärde ühendada. Siin tuleb võrrelda erinevate protsesside ajagraafikuid ja leida osapooltele sobiv lahendus. Ja läbi mõelda ka see, mis juhtub siis, kui laev on olema, aga mõned tööd, mis pärsivad laeva kai äärde ühendamist, natuke venivad," rääkis Tatar.

Tatari sõnul ei olda kokkulepetest kaugel. "Pigem vastupidi, liigume vaikselt kokkulepete suunas, lähtudes printsiipidest, mille erasektor välja pakkus. Vajalikud tööd käivad. Loomulikult tuleb neid teha täiesti uskumatu tempoga, riske on palju. Nende riskide maandamisega tuleb riburada tegelda," lausus ta.

Plaan B on riiklik gaasivaru

Mölder väitis teisipäeval, et läbirääkimised peavad ajagraafikus püsimiseks jõudma lahenduseni sel või järgmisel nädalal.

"Muidugi, mida varem kõik viimse detailini selgeks saab, seda parem, keegi ei omagi teist seisukohta. Kas see peab juhtuma järgmisel nädalal – ideaalis muidugi. Kui see võtab veidi rohkem aega, aga on olemas kokkulepe, mida ei pea pärast lahti võtma, siis see aeg, mis parema kokkuleppe saavutamiseks on kulunud, on mõistlikult kasutatud," nentis Tatar.

Tatari sõnul pani MKM teisipäeval eraettevõtjate poole teele viimaste muudatustega kokkuleppe projekti.

Terminali rajamisega tegelevad Alexela ja Infortar on välja öelnud, et eesmärk on LNG-terminal käivitada hiljemalt tänavu 31. detsembril. Tatari sõnul tegelevad kõik selle nimel, et LNG vastuvõtuvõimekuseni võimalikult kiiresti jõuda. Samas on olemas plaan, kui kõik ei peaks minema nii, nagu loodetakse ja plaanitakse.

"Kui palju meil gaasi varustuskindluse seisukohast aega (terminali valmimiseni) kasutada on, sellega ka tegeleme. Saame iga päeva pilti paremini ette, kui palju gaasimüüjad on gaasi varunud. Riik loob ka ise strateegilise varu, ühe teravatt-tunni jagu gaasi. See piltlikult öeldes ongi lisaaja ostmine juhuks, kui kõik ei lähe, nagu vaja või nagu täna loodame ja terminal valmib veidi hiljem. Kõik osalised peavad aru saama, et tavaliselt selliseid vastuvõtuvõimekusi luuakse aastatega, mitte loetud kuude või nädalatega," lausus Tatar.

"Loeme päevi, loeme nädalaid, et kõigi töödega saada ühele poole novembris, detsembris," lisas ta.

Riikliku gaasivaru hankimisega tegeleb Eesti varude keskus ning teravatt-tunni jagu gaasi ostmiseks eraldas valitsus raha lisaeelarvega.

Veeldatud maagaasi ehk LNG vastuvõtuvõimekuse loomiseks Eestis on riik ja eraettevõtjad kokku leppinud, et ujuvterminali rendivad ja vastuvõtuks vajaliku taristu rajavad eraettevõtjad Alexela ja Infortar, vajaliku ühenduse gaasivõrku rajab Elering.