Eesti poliitmaastikul tekkinud pingestatuse aluseks on tempo tõstmine. Keskerakond soovib inimesi toetavaid otsuseid kohe, Reformierakond üritab igal võimalusel probleemide lahendamist sügisesse suunata. Fakt on aga see, et Eestis on ca 260 000 last ja nendele kindlustunde andmine on samuti osa julgeolekust. Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski juhib sõjapidamise kõrvalt riiki, hoolitsedes sealhulgas sotsiaalkriisi lahendamise eest.

Ees on ootamas väga raske sügistalv, just toimetuleku mõttes. Eestis pole 1990. aastatest alates olnud nii suurt hinnatõusu, oleme selles arvestuses regiooni suveräänne liider. Vähemalt neli riigikogus esindatud erakonda soovivad anda juurde oma panuse, kuidas hinnakriisiga, mis lööb kõige valusamalt just madalama sissetulekuga inimesi ja lastega peresid (kaasa arvatud üksikemasid), toime tulla.

Reformierakond viis eelmisel nädalal Tallinna linnavolikogusse ettepaneku suurendada 200 euro võrra pensionäride toimetulekutoetust. Ka nemad valmistuvad valimisteks. Keskerakond ei pea seda populismi ilminguks. Aga pensionäride kõrval peame mõtlema ka noorte peale. Ilmselt on Reformierakonna valikulise toimetulekupoliitika taga arusaam, et pensionärid saavad erinevalt lastest hääletada.

Eesti põeb jätkuvalt seda kompleksi, et kui keegi meie liidritest saab välismaal "pai", siis need "paid" on kuidagi õilsamad toimetulekuküsimustest. Reformierakonna senine poliitiline stiil on olnud just läänest tuleva heakskiidu kasutamine selleks, et mitte tegeleda teravate sotsiaalküsimustega. Selles mõttes ei erine Kaja Kallase Reformierakond grammigi Andrus Ansipi Reformierakonnast.

Riigikogu on kogu aeg süüdistatud valitsuse kummitempliks olemises ja need harvad hetked, mil mingid algatused tulevad riigikogust ja saavad laiapindse toetuse, tembeldatakse koheselt "riigipöördekatseteks".

Lastega perede toetamine ei ole riigipööre, vaid üsna oodatav ja loogiline samm nii ulatusliku elukalliduse kriisi valguses. Imelik oleks, kui selle teemaga ei tegeletaks ühel või teisel viisil. Reformierakonna meeleheide võib olla põhjendatav, sest me osutasime ühele olulisele tegematajätmisele.

Meedias on saanud moeasjaks Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sisekosmose kaardistamine. Ajakirjanikele meelepärase arvamuse läbi teavad kõik, mida Jüri Ratas tunneb ja kuidas Jüri Ratas "toimib", aga Keskerakond ei ole Jüri Ratas ja Eesti parlamentarism ei ole Jüri Ratase hetketuju. See on meie põhiseaduslik kord, mis annab riigikogule võimaluse tulla välja algatustega.

Lennukeelutsooni kehtestamise avalduse taga oli samuti riigikogu ja seda toetasid ka valitsuserakonnad, olgugi, et sel puudus valitsuse heakskiit. Kas see oli ka riigipöördekatse?

Kaja Kallas on teinud rahvusvahelisel areenil head tööd, aga pikas perspektiivis pole ka Reformierakonna huvides toimetuleku teema sõjavaiba alla lükata. Reformierakond tegi valugrimassi, sest me tabasime hella kohta, aga praegu pole oluline Kaja Kallase Achilleuse kannale osutamine, vaid Eesti inimeste sotsiaalne hoitus.

Praegu headest sõnadest ja ilusatest fotodest ei piisa, Eesti inimesi on vaja materiaalselt aidata. Ei Vladimir Putin ega Volodõmõr Zelenski pole andnud meie peaministrile mandaati debattide vaigistamiseks või vananenud poliitikate ja peenhäälestuse jätkamiseks. Just sõdade ajal teevad riigid julgemaid otsuseid, sest teravamalt esile kerkivad probleemid nõuavad seda.

Kogu maailm võtab laenu, ainult meie poliitmaastikult on kosta hääli ja tegevusetust, et jätta noored inimesed eluasemeta (üürimajade programmi lõpetamine) ja vaadata pealt, kuidas lastega peredel on järjest raskem toime tulla. Nii pole mõistlik, teeme head otsused juba enne jaanipäeva. Ärme oota sügiseni.