Kallas märkis esmaspäevahommikuses avalduses, et valitsus peab oma plaanide tegemisel vaatama tervikpilti ning tuleb arvestada, et Eestis on palju valdkondi, kuhu oleks lisaraha vaja – näiteks kaitsekulud, kõrghariduse rahastamine, pikaajaline hooldus, õpetajate, päästjate, politseinike palgad, energeetika, kui mainida vaid mõnda murekohta.

"Sel põhjusel arutataksegi neid ettepanekuid koos eelarvega, sest pikaajaliste kulutuste tõstmisel peab ära tegema ka teise poole võrrandist – kust pikaajaliselt kulude katteks tulud leida," kordas Kallas eelmisel nädalal öeldut.

"Reformierakond on lastetoetuse tõstmise poolt. Ainus asi, mida palusime eelmisel esmaspäeval, kui meie koalitsioonipartner oma ettepanekut esmakordselt tutvustas, ja mida palume ka nüüd: et meil oleks aega ettepanekut arutada (eriti arvestades, et rahandusminister oli eelmisel nädalal ära)."

Kuna ka ettepaneku esitajate soov on tõsta lastetoetusi alles veebruarist 2023 ehk koos järgmise aasta eelarvega, siis palub Kallas Reformierakonna nimel võtta aega korralikuks aruteluks, sest ettepanek nõuaks ligi 300 miljonit täiendavat eurot aastas. Püsikulusid saab katta kas mingi muu püsikulu kärpimise (ärajätmisega) või maksutõusudega, ühekordse laenuga peaministri kinnitusel püsikulusid katta ei saa. Maksutõusud nõuavad Kallase sõnul aga laia ühiskondlikku debatti.

"Vastutustundlik valitsemine nõuab, et pikaajalise mõjuga otsuseid tehakse kaalutletult, seega ma palun veelkord kõigilt riigikogu erakondadelt, et meil oleks piisavalt aega esitatud eelnõu arutada ning valitsus saaks esitada ka oma arvamuse. Seda aga ei ole võimalik teha, kui eelnõu arutelu on planeeritud juba esmaspäevale ehk 16. maile (samas kui see esitati menetlusse alles 12. mail)."

Ühtlasi palub Kallas, et riigikogu kasutaks enne suvepuhkust allesjäänud töönädalaid selleks, et menetleda juba riigikogus olevaid eelnõusid, mis on takerdunud, tuues näiteks puudega inimesed ligipääsetavuse muresid lahendava eelnõu ja tuulikutasu. "Lisaks on riigikogul tähtis ülesanne võtta veel maikuu jooksul vastu Eesti kaitsmist tugevdav lisaeelarve."

Reformierakonna valitsuspartneri Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid andis eelmisel nädalal riigikogule üle laste- ja peretoetuse seaduseelnõu, mille eesmärk on toetada Eesti lastega perede toimetulekut. Eelnõul olid 54 saadiku allkirjad, Reformierakond eelnõule oma allkirja ei andnud.

Eelnõu kohaselt suureneb lapsetoetus 100 euroni iga lapse eest, lisatakse 700 eurot igakuist lasterikaste perede toetust neile, kes kasvatavad kolme kuni kuut last ning lisatakse 900 eurot igakuist lasterikaste perede toetust neile, kes kasvatavad seitset ja enamat last.

Eelmise nädala valitsuse pressikonverentsil ütles peaminister Kallas, et Keskerakond esitas Reformierakonnale peretoetuse eelnõu näol ultimaatumi ning kui peretoetuste eelnõu saab seaduseks jaanipäeva paiku, siis on tegemist uue koalitsiooni sündimisega. "Need hääled ju järelikult poliitilise kokkuleppe taga on teistsugused kui praegusel valitsuskoalitsioonil ja see tähendab seda, et mina seda valitsust enam ei juhi," lausus Kallas.

Ühtlasi ütles Kallas siis, et sel juhul teeb Reformierakond pingutusi uue koalitsiooni sõlmimiseks näiteks sotside ja Isamaaga.

Ratas: Keskerakonna soov pole muudatused valitsuses

Reformierakonna koalitsioonipartneri Keskerakonna juht Jüri Ratas ütles esmaspäeval "Vikerhommikus", et Kaja Kallas peaks tagasi võtma ultimaatumid, nagu tähendaks peretoetuste eelnõu vastuvõtmine selle valitsuse lõppu.

Ratase kinnitusel räägib ka osa Reformierakonna liikmeid, et tegemist on mõistliku eelnõuga ning ühise joone otsimine opositsiooni-koalitsiooni vahel oleks õige, mistõttu tuleks need otsused ära teha enne, kui täidesaatev võim ehk valitsus hakkab arutama riigieelarvet.

Ratas pole absoluutselt nõus arvamusega, nagu kasutaks Keskerakond lastetoetuste küsimust mingi muu probleemi lahendamise kaitseklibina. Ühtlasi pole ta nõus väitega, nagu ei tohiks praeguste maailmasündmuste taustal muid teemasid tõstatada.

"Keskerakonna soov ei ole valitsuse muudatus. Keskerakonna soov ei ole koalitsioonimuudatus. Kui me oleks soovinud seda teha, ju me oleks selle ära teinud. Täna on Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus ja meie soov on üks seaduseelnõu, et see saaks seaduseks."

Kiire on eelnõuga seetõttu, et kui see seadusena jõustub, siis see on see Ratase sõnul kindel sisend valitsusele, mis hakkab eelarvet tegema augustis, septembris ning peab eelarve-eelnõu riigikogule üle andma septembri lõpus. "Ja siis tal on juba sisend, millega ta peab arvestama. Riigikogu sellisel määral sügisel eelarve tasakaalu muuta ei saa, kui eelarve on juba üle antud," põhjendas Ratas.

Ka erakorraliste valimiste toimumist ei pea Ratas enda kinnitusel tõenäoliseks. "Me liigume ikkagi selles suunas, et valimised on 5. märts 2023, kui valitakse 15. riigikogu. Meie soov ei ole koalitsiooni muuta, meie soov on see peretoetuste eelnõu vastu võtta. Ja kui küsimus on, et kas ma usun, et tulevad erakorralised valimised, ei usu. Ma arvan, et me liigume korraliste valimiste suunas."