Õppusele Siil 2022 oodatakse reservväelasi üksuste baasil. "Meie peamine üksus on Teine jalaväebrigaad, mis komplekteeritakse peamiselt reservväelastest. Teine oluline üksus on küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus. Keeruline on öelda, mis on nende inimeste taust, küll aga on nad valmis täitma oma sõjaaja ülesandeid," rääkis õppuse planeerija kolonelleitnant Erkki Roosnurm ERR-ile.

Reservväelased jagunevad kaheks vabatahtlikkuse alusel. Teise jalaväebrigaadi ja küberväejuhatuse puhul puhul saadeti välja kutsed, mis kohustasid reservväelasi õppusele tulema. Teine osa õppustel osalejaid on vabatahtlikud: kas maakaitse või kaitseliidu koosseisus või siis kaitseväe koosseisus. "Nende roll on väga oluline: nad aitavad õppuse läbiviimist. Näiteks väga oluline roll on neil õppuse ajal peetava mängu kujundamises: nemad on planeeritud vahekohtusse," sõnas Roosnurm.

Tema sõnul on reservväelaste osalemine õppustel küllaltki heal tasemel, kuigi aastad on erinevad. "On näiteid üksustest, kuhu on tulnud üle saja protsendi, aga tavapärane protsent jääb 90 juurde. See on kõrge ja kui vaadata julgeolekuolukorda, siis meie prognoos on see, et osalejate arv tuleb kõrge," märkis Roosnurm.

Ta kiidab reservväelasi ja ütleb varasemale kogemusele toetudes, et nad saavad hakkama. "Reservis olek annab küpsust ja head tegutsemisvõimet juurde. Füüsiline tase võib langeda, aga tegutsemisvõime täiendava elukogemuse tõttu pigem kasvab. Reservväelastega on meil väga hästi ja läheb üha paremaks," rääkis Roosnurm.

Kaitsevaldkond kasvatab majandust

Kuna reservväelased peavad oma rahuaja ametist ära tulema ja lühiajaliselt on neile asendajat raske leida, siis varasematel aastatel on see põhjustanud tööandjate ja kolleegide nurinat. Enam see nii ei ole. "Läbi aastate on olukord tööandjatega paremaks läinud, nad on järjest toetavamad, mõistavad vajadust järjest paremini. Osas ettevõtetes säilitatakse ka reservväelase töötasu õppustel osalemise ajaks," rääkis Roosnurm.

Õppusel osalevale reservväelasele on tagatud ka riigi kompensatsioon vastavalt tema auastmele. Nii need tasud kui ka muud õppustega kaasnevad kulud katab riigieelarve. "Reservarmee õppused on ette planeeritud ning nendega kaasnevad kulud on planeeritud riigieelarvesse. Õppus Siil toimub iga nelja aasta tagant ja ka see on pikaaegselt ette planeeritud ning kaasnevad kulud – ligi 12 miljonit – sisalduvad juba kaitse-eelarves. Seega erakorralisi kulusid õppusega riigile ei kaasne," kommenteeris kulusid majandusministeeriumi pressiesindaja.

Ministeeriumi hinnangul on kaitsevaldkond ka tervikuna Eesti majanduses oluline panustaja: "Saame oluliselt rohkem tagasi, kui kulub näiteks õppuse ajal riigieelarvest töötasu maksmiseks. Ka õppuse käigus toimub kogu ehituse, toitlustuse, hoolduse, remondi pakkumine Eesti ettevõtjate poolt, mis annab oma panuse riigikassasse. Rääkimata sellest, et inimesed tulevad õppustelt motiveeritumana tagasi ja SKT tõuseb rohkem."

Majandusarengu asekantsleri Sille Kraami sõnul jõudis 2020. aastal pea kaks kolmandikku Eesti kaitse-eelarve investeeringutest ja majanduskuludest Eesti majandusse. "Kokku moodustasid 2018.–2020. aasta kaitseinvesteeringud ja majanduskulud ühtekokku 934 miljonit eurot, millest Eesti majandus on tagasi saanud ca 520 miljonit eurot," sõnas Kraam.

Kokku osaleb sellel aastal Siilil 15 000 inimest. Lisaks reservväelastele tulevad Siilile ka tegevväelased, keda on 2000 ja ajateenijad, keda on 2600. Osalevad ka liitlased –nii juba siin paiknevad liitlased kui ka täiendavalt siia tulevad liitlased, keda on 4000 inimest. Esindatud on kümme riiki ja ka viiest eri NATO staabist tuleb inimesi Siilile osalema. Osalejate arvu ja keerukuse poolest on Siil 2022 suurim õppus, mis on Eestis toimunud.

Õppus katab ära terve Eesti. Põhitegevused on lõunas ja kagus, aga ka läänes, peaasjalikult Saaremaal.