Valitsus ei andnud Neugrundi tuulepargile luba, arendaja läheb kohtusse

Meretuulepark. Foto on illustreeriv.
Meretuulepark. Foto on illustreeriv. Autor/allikas: Pixabay

Valitsus keeldus Neugrundi tuulepargi hoonestusõiguse menetluse algatamisest, sest tuulepark avaldaks negatiivset mõju õhuseireradarite töövõimele ning tegemist oleks otsese vastuoluga riigi julgeoleku huvidega. Arendaja lubab otsuse kohtusse kaevata.

Valitsus otsustas eelmisel neljapäeval keelduda Neugrundi meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamisest, üheks põhjuseks on vastuolu riigi julgeolekuhuvidega. Teiseks ei vastanud arendaja esitatud taotlus nõuetele.

Meretuulepargi rajamisele on alates 2010. aastast, mil arendaja esitas taotluse tuulepargi rajamiseks Osmussaare lähistele Neugrundi madalale, vastu olnud kaitseministeerium, kellel on samas piirkonnas harjutusala.

Neugrundi piirkonna rannikualal nähti ette neli harjutusala, millest kaks on kaitsevägi võtnud laskeharjutuste tegemiseks kasutusse. Kuigi arendaja pakkus läbirääkimistel välja, et harjutusalad võiks ka mujale teha, siis uuringute käigus tuli välja, et võimalikud alternatiivid, kus saaks samas mahus harjutusi korraldada, Eestis puuduvad.

Samuti jääks tuulikud kaitseväe õhuseireradari kattealasse, mis tähendaks radarite töövõime vähenemist. Ka see põhjus välistab piirkonda hoonestusloa andmise.

Arendaja Neugrund OÜ hinnangul on tegu ebavõrdse kohtlemisega, sest Paldiskisse lubati ehitada tuulepark, mis samuti häirib radarite tööd. Kaitseministeerium märkis, et tuulepargid rajati ja planeeriti ajal, mil puudus kooskõlastuskohustus kaitseministeeriumiga. Juba olemasoleva tuulepargi lammutamist ei saa kaitseministeerium aga nõuda.

Samuti ei vasta arendaja ise valitsuse hinnangul nõuetele, kuivõrd meretuulepargi rajamiseks saab seaduse järgi anda loa elektriettevõtjale või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale. Viimatise majandusaasta aruande järgi pole Neugrund OÜ elektrienergia tootmisega tegelnud.

Arendaja läheb kohtusse

Neugrund OÜ-l on plaanis Osmussaare lähedale rajada kuni 38 tuulikuga meretuulepark. Tuuliute tornid oleksid umbes 80 meetri kõrgused. Ala suuruseks oleks 12 ruutkilomeetrit ja hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.

Arendaja Märt Poots ütles ERR-ile, et valitsuse otsus on kavas kohtus vaidlustada. "Ega meil muud üle ei jää," lausus ta.

Pootsi sõnul on meretuulepargi võimsuseks kavandatud 300 megavatti ja sellega kataks umbes neljandiku Eesti tarbimisest.

"See ainuke võimalus kiiresti energiahindasid alla tuua. Meil on kõik uuringud tehtud, keskkonnamõju strateegiline hindamine tehtud. See on olnud nelja-aastane töö, meil on sinna suur raha pandud," lausus Poots.

Pootsi sõnul võtaks hoonestusloa menetlus aega tavapärases tempos umbes aasta, sama palju läheks aega tuulepargi püsti panemiseks.

Poots on varem ERR-ile öeldud, et nende pargi rajamise saaga näitab, kuidas riik on igati otsinud põhjendusi, miks ei saa ehituslikult väga sobivasse kohta meretuuleparki rajada. Projektiga alustati juba 2006. aastal, hoonestusloa taotlus esitati 2010. aastal.

Allikas: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: