Merepõhjas madalatel temperatuuridel masuut muutub tahkeks. Hoovuste ja tuulte mõjul võivad masuuditükid levida kaugele, isegi jää all.

Vrakikaardid on olemas nii meremuuseumil, mereväel kui ka transpordiametil. Kaardist lähtuvalt tundub tööpõld hiljuti saartel avastatud reostuse põhjustaja tuvastamisel lai.

"Ma tegin väikese vaatluse sellest piirkonnast. Kui me võtame rajooni Tahkunast ja Vormsist üles põhja poole välja, siis sinna satub umbes 44 vrakki. Kõige kaugem jääb Tahkunast umbes 55 kilomeetri kaugusele," rääkis transpordiameti hüdrograafiaosakonna juhataja Peeter Väling.

Tegelikult ei ole sellest teadmisest siiski suurt abi, ütles transpordiameti peahüdrograaf.

"Mulle paistab küll, et mitte ükski neist ei ole selline, kus võiks masuuti sees olla, sest masuut kui laevakütus võeti laiemalt kasutusele alles 1950. - 1960. aastatel, aga need vrakid on peaaegu kõik vanemad. /.../ Kas on aurikud või purjelaevad või muud sõjaajal põhjaläinud alused. Nendel oli ikka valdavalt diisel," selgitas Väling.

1980. aastal sattus kahtlastel asjaoludel Kaugatoma lahe suudmes madalikule Kreeka kaubalaev Volare. Vrakk asub reostepiirkonnast väga kaugel ja pealegi pumbati sealt kütus välja, ütleb Peeter Väling.