Pärast hommikust töökoosolekut ERR-iga rääkinud Tasuja ütles, et esmaspäevahommikuse seisuga on reostust täheldatud alates Tahkunast kuni Heltermaani.

"Siin on lõigud, kus on reostust rohkem, näiteks Tõrvanina ranna piirkond ja Kärdla ümbrus. Ja Hausmast alates Heltermaani on reostust pigem vähem, aga seda on ka selles lõigus nähtud," rääkis Tasuja.

Tasuja rääkis, et reostust aitavad likvideerida lisaks vallaametnikele veel politsei, päästeamet, keskkonnaamet. Abipalve edastab Tasuja aga ka kõigile kohalikele ja Hiiumaa sõpradele, samuti Kaitseliidule ja Naiskodukaitsele.

"Ma loodan, et on palju neid, kellel on ajaliselt võimalik ja kes soovivad tulla appi, et see olukord võimalikult ruttu likvideerida," märkis ta.

Tasuja sõnul tuleb reostust sisuliselt tükk tüki haaval kokku korjata. "Enamjaolt on masuut tükkidena. Tuleb kasutada kaitsevahendeid, kindaid ja sobilikku riietust ning kotti, kuhu sisse masuuti korjata," sõnas Tasuja.

"Me alustamegi täna nende piirkondadega, mida inimesed rohkem kasutavad: Kärdla ümbrus, Hausma ja Rannapaargu vaheline ala ja teiseks Tõrvanina ranna piirkond. Ja seejärel liigume mööda rannajoont järgmiste päevade jooksul vähem kasutatavates kohtades," lisas ta.

Vallavanem rääkis, et sai info reostusest pühapäeva lõuna ajal, reostuse allikat ei ole veel õnnestunud kindlaks teha. Kuna möödunud nädalal tabas masuudireostus ka Vormsit, siis kahtlustab Tasuja, et see tuleb samast allikast.

Tasuja ei osanud prognoosida, kui kaua kogu ranniku puhastamine aega võiks võtta. See sõltub tema sõnul sellest, kas kogu reostus on randa jõudnud või seda lisandub järgmiste päevade jooksul veel.

Hiiumaal oli väiksem masuudireostus alles kuu aega tagasi. "Kui umbes kuu aega tagasi oli Kõpu poolsaarel ka masuudireostus, siis me tegime ka head koostööd keskkonnaameti, politsei ja päästeametiga ja hankisime koos varustuse ja vabatahtlikud, kes siis ka abiks olid. Keegi ei pidanud ise muretsema, et tal oleks kindad ja kotid olemas. Ka seekord meil on omalt poolt pakkuda, aga kindlasti nii mõnigi tuleb ka oma isiklike kinnastega," rääkis Tasuja.

Keskkonnaamet: reostusallikas asub Vormsist põhja pool

Päästeameti teatel on hetkel reostust avastatud Vormsi saare põhja- ja läänerannikul umbes 15 kilomeetri pikkusel lõigul ning samuti ümbritsevatelt laidudelt. Hiiumaal on avastatud reostust kirde- ja põhjarannikul umbes 50 kilomeetri pikkusel lõigul. Reostus ei liigu veepinnal, vaid pinnalähedastes veekihtides ning selle allikat ei ole tuvastatud.

Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juhataja Hannes Aasma rääkis, et vabatahtlike abiga on Vormsil puhastatud umbes viis kilomeetrit rannikut. Kokku on kogutud ligi tonn masuuti.

Vormsi vallavanem Maris Jõgeva rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et kohalikel napib ekspertteadmisi reostuse tõrjumisel ja selles oleks vaja suuremat abi riigilt. Kuna Vormsist loetud kilomeetrite kaugusele jääv Hiiumaa idarannik on samuti reostunud, on ilmselt tegemist palju ulatuslikuma juhtumiga kui esialgu arvati.

"Hakkasime koristustöödega hooga pihta, aga praegusel hetkel see reostuse maht näib, et on palju suuremaks kasvanud kui me oskasime arvata. Meil oleks väga palju abi sellest, kui on asjatundjaid, eksperte, kes aitavad hinnata, missugused lõigud on kriitilise tähtsusega, kui kiire peaks olema sellega, et see reostus ära korjata, kas me peaksime mobiliseerima saare pealt veel rohkem inimesi ja oma jõududega nii palju kui võimalik kohe kiiresti kõik ära tegema või hoidma ennast, hoidma oma inimesi ja proovima neid koristustöid viia ellu niimoodi, et me ka ise jääksime terveks selle juures," rääkis Jõgeva.

Tema sõnul pole praegu õnneks reostusega määrdunud linde Vormsi rannikult leitud.

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et modelleerimine näitab, et reostusallikas asub Vormsist põhja pool, kuid veepinnal sellest mingeid jälgi pole. "Oleme seda kontrollinud nii satelliidi seire, õhuvaatluste kui piirkonnas liikunud laevade vaatluste põhjal," sõnas Vakra.

"Külmas vees väikesteks tompudeks muutunud masuut on randa uhutud merevee sügavamatest kihtidest, mitte pinnalt. Keskkonnale oleks kõige ohtlikum vedel masuut vee pinnal, tükkidena pole oht mereelustikule nii suur. Me ei ole ka seni leidnud masuudiga määrdunud linde. Siiski on oluline võimalikult palju masuuditükke kokku koguda," ütles Vakra.

Keskkonnaameti nõunik Anu Põrk lisas, et võimalik, et tegu on mõne varasema, vette vajunud reostusega, välistatud ei ole mingisuguse vanema veealuse reostusallika lekkimine.