Veskimägi: toruühenduse tähtaeg selgub LNG-laeva rentimisel

Foto: Siim Lõvi/ERR

Eleringi juhi Taavi Veskimäe sõnul plaanib Elering Alexela ja Infortari arendatava LNG-terminali toruühenduse rajamist alustada septembris, kuid see, millal terminal saab tööd alustada, sõltub arendaja renditavast laevast.

Veskimäe sõnul on Elering mitu kuud juba LNG-terminali ühenduse ehitamist plaaninud ning Elering asub tööle siis, kui täpsem spetsiifika on kokku lepitud. Ühenduse rajamisega kaile plaanib Elering alustada septembris.

Terminali arendaja renditavast laevast sõltub see, milline disain Eleringi ehitaval toruühendusel saab täpselt olema. "Seda ilma laevata teha ei saa, need peavad olema laevaspetsiifilised."

"Hästi oluline on öelda, et see oli ka kompromiss meie poolt vaadates. Seda, mis puudutab meretoru, seda oleme eelnevalt teinud, seda me teame ja oskame. Seda, mis on kai peal, me ei tahtnud seda teha, pole kunagi sellist asja teinud ja see pole Eleringi tuumkompetents, aga kuna Infortar ja Alexela nägid, et nemad seda riski võtta ei taha, siis olime nõus seda riski võtma," kirjeldas Veskimägi.

Veskimäe sõnul Elering kellelegi kaikaid kodaratesse ei loobi ja on pühendunud toru ehitamisele ning Infortar ja Alexela rajavad kaid. "Nüüd on hästi oluline kolmas samm – Infortarilt ja Alexelalt on vaja lepingulist kinnitust, et on olemas laev, mida kai ja toruühenduse külge ühendada," ütles ta.

Alexela juhatuse liige Marti Hääl ütles kolmapäeval, et ettevõte saab laeva rendilepingu sõlmida siis, kui riik kinnitab kirjalikult toruühenduse valmimise tähtaega.

Vaidlus on käinud peamiselt selle üle, millised kulud ja riskid peab enda kandma võtma riik ja millised jäävad erasektorile, ütles Veskimägi. "Kui erainvestorid ütlesid, et nad riigi abi ei vaja ja teevad selle oma kulu ja kirjadega nüüd viimases hetkes, see on väga okei. Oleks see olnud alguses kohe selliselt, siis poleks Eleringil olnud põhjust sellesse sekkuda."

Veskimägi märkis, et tarbijatele pole oluline LNG-terminal ise, vaid gaasi varustuskindlus. "Kui seda probleemi lahendada, siis ilmselgelt on viimase kahe kuuga olukord läinud mõneti paremaks."

"Teiseks kui vaatame probleemi ulatust, kui 2021 oli Soome-Baltikumi gaasitarbimine jaanuarist maini 32 teravatt-tundi, siis sel aastal 19 teravatt-tundi," märkis Veskimägi.

Elering arvestas sellega juba kuid tagasi, et Venemaalt enam gaasi ei tule. Kui gaasitarbimine on väga madal, saab suvel täita Klaipeda terminalist tuleva gaasiga ka talvised varud. "Aga kindlasti ma olen nõus, sellega ei saa massiivselt reserve suurendada," ütles Veskimägi.

Veskimäe sõnul on kõige ajakriitilisemad need osad, mis on laevaga seotud. "Mida hiljem me nad tellime, seda hiljem saame nad kätte. Lõpptähtaeg hakkab sõltuma sellest, mis hetkel mis informatsiooni terminali omanikult saame," ütles ta.

Elering on seadnud sihiks oma tööd lõpetada 30. novembriks. "Aga kui räägime sellest samast kõige kriitilisemast osast, mis hetkel on puudu – ühenduse osa laeva ja haalamiskai vahel –mida hiljem see informatsioon tuleb, siis kindlasti on risk, et see lükkab ka projekti lõppu edasi," ütles ta.

Elering ootab kõikidelt gaasimüüjatelt vastuseid küsimusele, kus nad hoiavad oma gaasivarusid ja kuidas plaanivad müüjad oma tarbijate gaasivarustuse järgmisel talvel tagada. "Ega esimesena ei astu riik sisse, esimene kohustus on gaasimüüjatel gaasi lepinguid täita," ütles Veskimägi.

"Sealt tekib teadmine, mis on see viimane hetk, kui igal juhul peab alternatiivne tarnekanal olema olemas," sõnas Veskimägi.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Mirko Ojakivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: