Lisaks vahetutele ohvritele Ukrainas ähvardab Venemaa ka sadu miljoneid inimesi maailma vaesemates riikides näljahädaga, blokeerides Ukraina ligipääsu Musta mere sadamatele. Ukraina annab umbes 10 protsenti maailma nisuekspordist ja valdav enamus sellest  ehk ligi 95 protsenti on varem välisturgudele jõudnud Musta mere sadamate kaudu. Ukraina on maailma suurim päevalilleõli eksportija, suuruselt neljas maisi eksportija ja viies nisu eksportija.

Vare sõnul on blokaadi murdmiseks kaks lahendust. Esimene alternatiiv on humanitaarkonvoi, mis tähendab, et rahvusvaheline koalitsioon pakub oma sõjalaevade ja -lennukitega Ukraina sadamatesse ja sealt väljuvatele kaubalaevadele kaitset.

"Britid on öelnud, et nad võiksid oma sõjalaevadega selle ette võtta, aga ainult ÜRO egiidi all. Selle jaoks on ilmselt vaja ÜRO peaassamblee otsust. Teiseks oleks vaja rahvusvahelist koalitsiooni. Need riigid, kes on suures hädas, võiksid olla eesrinnas, näiteks suhteliselt tugeva laevastikuga Egiptus, kes saab 80 protsenti oma viljast Ukrainast," lausus Vare.

Vare sõnul on merekonvoi erakordselt ohtlik, sest Vene väed on Mustas merre lasknud hulkuvaid miine, mille jälitamine on tehniliselt väga keeruline. "See ei ole nii nagu jäälõhkuja läheb ees ja kaubalaev järel. Siin tuleb enne ära traalida, et hulkuvaid miine pole ja siis saab sõita," märkis ta.

Teiseks võimaluseks on viljaeksport maismaad pidi, kuid kuivõrd Ukrainas on kasutusel Vene laiusega raudtee, tähendaks see kauba ümberlaadimist. Vare sõnul on maismaad pidi võimalik Ukrainast välja vedada 20 protsenti tavapärasest viljaekspordist ning selle koguse hind oleks maailmaturul 15 kuni 16 miljardit USA dollarit.

Vare sõnul puudutab Vene blokaad Mustal merel, et esimesena saavad pihta Aafrika riigid, näiteks Egiptus ja Liibüa, ning ka Pakistan.

Näljahäda Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas tähendab omakorda sealt lähtuvat võimalikku uut terrorismilainet, nentis Vare.

Vare sõnul on teravili toiduainete seas nagu gaas kütuste seas – see veab kõiki teisi hindu endaga kaasa. "Kõigi teraviljatoodete, aga eelkõige nisu ja nisupõhiste asjade hinnad lähevad üles ja märkimisväärselt," ütles ta.  

Tallinna Tehnikaülikooli merendusprofessori Ulla Tapanineni sõnul on blokaadi suuremad mõjud alles ees.

"Musta mere laevateed andsid poole Ukraina väliskaubanduse mahust. See tähendab, et pool väliskaubandusest on halvatud. Aga sel aastal olnud ka probleeme tootmisega. Maailmas on 400 miljonit inimest, kes sõltuvad Ukraina teraviljast. See on suur probleem tervele maailmale. Räägitakse maailmas tekkivast toidupuudusest. Me ei tea, mis juhtub, aga tavaliselt kannatavad sellises olukorras kõige vaesemad. Sellel võib olla ülemaailmne mõju, eriti vaesematele riikidele. Nisu on väga oluline, aga ka päevalilleõli. Ukraina toodab ka poole maailma väärisgaasist neoon, mida kasutatakse pooljuhtide tööstuses ja kõrgtehnoloogias. Nii et meil võib tekkida probleem ka uute autode ja arvutite tootmisega," lausus Tapaninen.