Toiduhinnad on alates jaanuarist tõusnud 17 protsenti ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) toiduindeksi järgi. Teravilja hind on tõusnud pea 21 protsenti sama indeksi alusel. Ukrainas toimuva sõjategevuse tõttu ei saa riik eksportida toidukaupasid, samuti on tõusnud energiahinnad, mis koosmõjus on tõstnud toidu hinda üle maailma ja vähendanud selle kättesaadavust.

ÜRO Toiduprogrammi hinnangul on 276 miljonit inimest praegu näljahäda veerel, millele lisanduv 47 miljonit tähendaks aasta lõpuks 323 miljonit inimest maailmas. ÜRO raporti järgi mõjutab kriis eelkõige Sahara-alust Aafrikat.

Enne sõja puhkemist tuli üle poole maailma päevalilleõlist Venemaalt ja Ukrainast. Kaks sõdivat riiki tootsid kahepeale ka 19 protsenti odrast, 14 protsenti nisust ja 4 protsenti kogu maailma maisist. Ukraina ja Vene toiduekspordist on eriti sõltuvad Lähis-Ida ja Aafrika riigid.

Märtsis 2022 asus peaaegu pool juba maha pandud talinisust ja 40 protsenti rukisest Venemaa poolt okupeeritud või sõjast mõjutatud territooriumitel. ÜRO hinnangul võib sõjategevuse tõttu 20 kuni 30 protsenti Ukraina viljast jääda sel aastal koristamata. Ukraina põllumajandusministri asetäitja Taras Võssotskõi sõnas CNN-le, et Ukraina põllumajandustoodang võib see aasta olla tavapärasest kuni 40 protsenti väiksem.

Võssotskõi sõnul on Ukraina kaotanud neljandiku põllumajanduslikust maast ning saak saab olema umbes 35 protsenti väiksem kui varasematel aastatel, mis tähendaks 30 miljonit tonni vähem saaki ehk 35-40 protsenti vähem kui eelmise aasta saak. Ministri sõnul on Venemaa varastanud hinnanguliselt pool miljonit tonni vilja Venemaa poolt okupeeritud territooriumitelt.

Musta mere merekoridori ideed kommenteerides ütles Võssotskõi, et vilja eksportimist takistav põhiline probleem on Vene sõjalaevad, mitte Ukraina meremiinid. Ukraina on varasemalt süüdistanud Venemaad samuti mereteede mineerimises Mustal merel.