Sõjaga kaasnev hinnatõus on jõudnud ka USA poelettidele
Sõja mõju tunnetavad ka ameeriklased, keda sarnaselt Eesti inimestega kimbutab hinnatõus.
Pensionäri Rich Tuomi jaoks tähendab hinnatõus harjumuste muutmist. "Tuleb kärpida, käia rohkem Costcos, kust saab hulgitooteid osta, neid hajutada, hoiustada, säästa," rääkis ta.
Bobby Djavaheri müüb kuumaõhufritüüre ja kiirkeetjaid, mis valmistatakse Hiinas. Sealsed karmid koroonapiirangud on Djavaheri sõnul muutunud toomise märkimisväärselt aeglasemaks. Samuti on laes tarnekulud.
"Kui tavaliselt tuleb maksta 2000-3000 dollarit, et konteiner jõuaks Long Beachi sadamasse, siis nüüd makstakse 12 000-15 000 dollarit," kirjeldas Djavaheri.
Ukraina sõda on aga kasvatanud naftahindu ja Djavaheri äris ei tähenda see ainult lisakulutusi transpordile. "Plastmassi tootmiseks on vaja naftat ja plastmassi on vaja kuumaõhufritüüride tootmiseks. Kuumaõhufritüüride hind on kasvanud viis protsenti, sest naftahind kõigub. Jaemüügihinnad kasvavad ka edaspidi," rääkis ta.
Nii nagu enamik ameeriklasi toetab ka Djavaheri abi andmist Ukrainale. Samas ta ei mõista, miks suudab kongress anda kiirkorras 40 miljardit dollarit Ukrainale, kuid ameeriklaste murede lahendamine võtab aega.
"See on tõenäoline, et peame inflatsiooniga maadlema terve suvi ja järgmine aasta," rääkis Minnesota Ülikooli majandusprofessor Mark Bergen.
President Joe Bideni sõnul süüdistavad vabariiklased administratsiooni tegevusetuses, kuid ei paku välja mingisuguseid lahendusi. Hinnatõusu mõjude vähendamiseks soovib president muuhulgas tühistada õppelaenude tagasimaksmise, vähendada tervishoiukulusid ja investeerida elamispindade ehitusse. Vabariiklased aga ütlevad, et need sammud tõukaksid pikemas vaates inflatsiooni veelgi tagant, sest tarneahela probleemid ei ole kuskile kadunud.
Biden on rääkinud ka Hiina vastaste kaubandustariifide eemaldamisest, kuid selle mõttega ei ole päri nii mõnedki tema enda erakonnakaaslased.
Osa ameeriklasi süüdistab pikaajalises inflatsioonis föderaalreservi, kes nende hinnangul reageeris liiga hilja. Finantsanalüütik Greg McBride aga leiab, et föderaalreservil ei ole palju võimalusi olukorra lahendamiseks.
"Enamik inflatsioonist, mida kogeme, on seotud pigem pakkumise kui nõudlusega. Föderaalreservi intressimäärade tõstmine majanduse jahutamiseks tegeleb nõudlusega, kuid ei paranda tarneahelat, vahenda rahukõnelusi Ida-Euroopas ega ava Hiina sadamaid," ütles McBride.
McBride rõhutas, et kuigi poliitikutele meeldib teineteise suunas näpuga näidata, siis ei ole hinnatõusu taga kindlat süüdlast, vaid lihtsalt hunnik halbu kokkulangevusi. Olukorra lahendamine ei ole lihtne ja McBride'i arvates on peamine küsimus, kui pikk on ameeriklaste kannatus?
"Vladimir Putin tõenäoliselt leiab, et Venemaal on rohkem võimekust ja tahtmist väljakutseid kannatada kui nende vastastel, ja loodab, et USA ja Euroopa Liidu kindlameelsus nõrgeneb, kui toidupuudus, inflatsioon ja energiahinnad muutuvad kohutavamaks," rääkis USA luurejuht Avril Haines.
"Ma arvan, et peaksime avama Mustal merel humanitaarkoridori Odessasse, et anda humanitaarabi, kuid samuti eksportida vilja, importida väetist ja leevendada seda katastroofi, mis on juhtumas," ütles Valge Maja endine rahvusliku julgeoleku nõunik H. R. McMaster.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Välisilm"