Nestori sõnul oli 4,3-protsendine majanduskasv üllatavalt ootuspärane. "Vahel kipuvad kvartaalsed SKP näitajad üllatama, aga seekord jäi see ka meie prognoosi juurde. Kui siin on välja toodud, et inflatsioon kipub majanduskasvu kärpima, siis kõige märgilisem oli, et mõõtes majanduskasvu nominaalselt, oli see peaaegu 20 protsenti ehk uskumatu number."

Nestori hinnangul on üle neljaprotsendilisest majanduskasvust rääkides raske öelda, et inflatsiooni mõju majanduskasvu oluliselt raskendanud oleks, kuna tegemist on hea tulemusega, mis ületab Eesti keskmist pikaajalist majanduskasvu potentsiaali. "Sektoritest tõukas seda ootuspäraselt tagant IT-sektor, mis on Eesti majanduskasvu vedanud viimased viis aastat. Ja tegelikult eksport – töötlev tööstus ja kui kaupasid peab välismaale vedama, siis ka veondus- ja laonduse sektor."

Koos hinnatõusuga on kasvanud ka eratarbimine, mis oli Nestori sõnul üllatav. "Kui vaatame viimaseid numbreid aprilli kohta, siis ikkagi hoolimata väga-väga kiirest inflatsioonist pole tegelikult majapidamised suutnud vaid hinnatõusuga hakkama saada, vaid ka tarbimist kasvatada."

"Tundub, et majapidamiste ostujõud on ületanud igasuguseid ootusi," ütles Nestor. Põhjuste hulgas on koroonapiirangute ajal kogunenud säästud, esimese poolaasta kiire palgakasv ning kiire tööhõive kasv, mis on jõudnud kriisieelsele tasemele. "Kui varem on pidev tugev säästude kasv olnud, siis see on hakanud pidurduma ja jõudnud viimastel kuudel nulli lähedale," sõnas ta.

"Hetkel vähemalt majapidamistel raha jätkub, aga kui mõelda siit edasi ja uskudes, et väga kõrged energiahinnad ja aina kõrgemad toiduhinnad püsivad – see ei saa lõputult jätkuda," rääkis Nestor.

"Järgnevatel kvartalitel peab kindlasti tarbimine natukene alla tulema ja tulevad alla ka majanduskasvu numbrid," sõnas Nestor.

Nestori sõnul võib aasta teises pooles SKP püsivhindades tegelikult langeda. "Huvitav ongi see, et see saab olema nähtamatu langus. Kui vaatame ettevõtete käibeid, inimeste palka, siis need jätkavad eurodes mõõdetuna kasvu. Aga sama kiiresti kui raha sisse tuleb, kipub ta ka välja minema."

Majanduse väljavaade on üsnagi ebakindel ning laiapõhjaliselt on Nestori hinnangul keeruline öelda, et palgakasv kiireneks, kuid ilmselt jätkub see oma tavapärases kasvurütmis.

Eesti esimese kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas statistikaameti andmetel aastaga 4,3 protsenti. Hinnatõusust hoolimata kasvas eratarbimine 8,3 protsenti.