Ettevõtjatele teeb muret investeeringute järsk kahanemine

Foto: ERR

Esimeses kvartalis kasvas Eesti majandus aastaga 4,3 protsenti. Kiire hinnatõusu mõjul on majanduskasv märgatavalt aeglustunud, kuid eratarbimine püsib hoogne. Ettevõtjatele teeb aga muret, et investeeringud, eriti investeeringud innovaatikasse on oluliselt vähenenud.

Selleks aastaks nullilähedast või väikese miinusmärgiga majanduskasvu ennustanud Eesti Pank peab esimese kvartali tulemust pigem heaks.

"See on ikkagi üsna hea number. Majandus kasvas üsna kiiresti ja sõja mõjusid veel väga palju ei paista. Välja arvatud struktuurist, kus me näeme, et on hakanud varud suurenema. Harilikult, kui varud suurenevad, siis see näitab, nagu toodetaks lattu, aga praegu on olukord teistsugune, praegu on ilmselt ostetud sisse kaupu, mille puhul kardetakse, et mõne aja jooksul on neid raskem saada," rääkis Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Kasvule vajutas tugeva pitseri ülikiire inflatsioon.

"Kui muidu kasvas eurodes mõõdetuna 20 protsenti, siis koguseliselt neli protsenti. Tegelikult oli üllatavalt tugev tulemus eratarbimise poole pealt. Hoolimata sellest, et inflatsioon oli esimeses kvartalis 13 protsendi lähedal, oli üle kaheksa protsendi eratarbimise tõusu. Uskumatult hea tulemus. Aga ma olen kindel, et see esimene kvartal jäigi sel aastal tipuks majanduskasvu mõttes. Edaspidi saab olema tagasihoidlikum ja aasta teisel poolel ka negatiivsed numbrid," lausus SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Ettevõtjatele teeb muret, et investeeringud langesid rohkem kui kolmandiku võrra.

"Majandus kasvab, tarbimine kasvab, aga investeeringud on kukkunud 35 protsenti. Suure tõenäosusega on see otsene sõjategevuse mõju. Niipalju segadust ja ebakindlust ning esimese asjana lükatakse investeeringud edasi. Selle negatiivset külge me näeme aasta-kahe pärast," nentis tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Investeeringud arvutitarkvarasse ja andmebaasidesse langesid lausa 84,5 protsenti. Ettevõtja Ivo Suursoo sõnul on investeeringud tootearendusse vähenenud paaril viimasel aastal pea kaks korda.

"See võib kaasa tuua selle, et meie tootlikkuse kasv aeglustub veel. Meil on eesmärk, et meil on umbes 80 protsenti Euroopa Liidu tootlikkusest. See on ka see, mis hoiab meie keskmist palka tagasi. Kui tootlikkus ei kasva, ei saa keskmised palgad kasvada," lausus Suursoo.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: