"Me oleme saanud viimastel päevadel kinnitust, et lastetoetuste eelnõu kattevarjus plaanib Keskerakond koos Isamaa ja EKRE-ga kukutada tänase valitsuse. Praeguses julgeolekuolukorras valitsuse lõhkumise ja uue loomisega me kaasa ei lähe. Me ei toeta seda ja võtame eelnõult allkirjad tagasi," ütles SDE juht Lauri Läänemets ERR-ile.

Läänemets lisas, et see ei tähenda, et sotsiaaldemokraadid lastetoetuste tõstmise ettepanekutest taganeksid. Ta ütles, et SDE-l on kaks eelnõu riigikogu menetluses. "Aga me ei toeta uue valitsuse loomist sellisel kujul."

Läänemets märkis, et neli parlamendiparteid istusid viimasel nädal pidevalt koos ja sotsiaaldemokraadid tegid eelnõusse omalt poolt muudatusettepanekuid, nagu näiteks üksikvanema toetuse tõstmine, kuid paraku andis laua taga tooni ükskõikne suhtumine nii eelnõusse kui ka sotside parandusettepanekutesse. See jättis sotsidele tunde, et küsimus pole lastetoetustes, vaid uue valitsuse tegemises. Sotsidel aga sinna asja poleks.

"Kui meile pannakse ette, et toetage nüüd sellise valitsuse moodustamist, kuhu kuuluvad ministrid, kes on varem teinud Eestit kahjustavaid avaldusi meie NATO liitlaste suhtes, siis miks me ei peaks nägema selles probleemi. Maine maineks, aga me peame oma põhimõtete eest seisma," ütles Läänemets.

Jaanus Karilaid: sotsid on tegemas Reformierakonnaga koalitsiooni

Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid teatas sotside otsusest teada saades, et sotsid jätsid kasutamata võimaluse päriselt midagi ära teha ning et selle taga võib olla soov teha Reformierakonnaga koalitsioon.

"Sotsiaaldemokraatide tegelik pale avaldus taas kord. Suur entusiasm toetada perehüvitiste eelnõu on asendunud lihtlabase ja isiklikust kasust lähtuva poliitkombinatoorikaga. Reformierakonna survel paindusid sotsid sedavõrd, et kaks päeva pärast riigikogus toimunud poolthääletust otsustati loobuda oma panusest lastetoetusi tõstvale ja perede heaolu suurendavale eelnõule," teatas Karilaid.

Küsimusele, kas Reformierakond ja SDE võiksid teha vähemusvalitsuse (kokku 44 häält), vastas sotside juht Lauri Läänemets, et sellist ettepanekut tehtud pole. "Iga koalitsiooni tegemine eeldab ettepanekut, siis tahet ja lõpuks ka kokkulepet."

Enne fraktsiooni koosolekut ERR-iga vestelnud SDE saadikute sõnul pole neil midagi põhimõtteliselt peretoetuste tõstmise vastu, kuid probleemina tõid nad välja, et kui praegune Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliit laguneb, võib see sillutada taas tee võimule EKRE-le, kes on SDE üks peamisi ideoloogilisi vastandeid. 

Samas on SDE fraktsioonis neid, kes on selgelt perehüvitiste tõstmise poolt ja leiavad, et kui sotsid oma toetuse tagasi võtaks, oleksid nad järgmiste valimisteni väga kergesti rünnatavad. Nad lisavad ka, et isegi kui sotsid lähevad oma 10 häälega Reformierakonnale (34 kohta) toeks, ei piisa sellest.

Kell 11 kogunes Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon arutama, kas võtta oma allkirjad tagasi eelnõult või mitte. ERR kirjutas hommikul, et määravaks võib saada see, kumma leeri kasuks otsustab erakonna esimees Lauri Läänemets.

Sotsiaaldemokraatide toetusele valitsusliitu kõigutavale perehüvitiste eelnõule on viimasel ajal kriitikat teinud mitmed ühiskonnategelased (Tarmo Jüristo, Rein Raud jt), tuues oma peamiseks argumendiks, et valitsusliidu lagunemine sillutab tee võimule taas EKRE-le.

Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamisele kirjutasid alla suurem osa SDE saadikutest. Kui esmaspäeval tegi Reformierakonna fraktsioon ettepaneku perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, olid neli SDE saadikut tagasilükkamise vastu (Jaak Juske, Kalvi Kõva, Helmen Kütt ja Heljo Pikhof), kuid hääletamata jätsid samuti neli saadikut, teiste hulgas erakonna esimees Lauri Läänemets, peasekretär Eduard Odinets, Ivari Padar ja Riina Sikkut. Indrek Saar puudus hääletuselt.

Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on riigikogus üheksa kohta, lisaks saavad nad arvestada fraktsiooni mittekuuluva Raimond Kaljulaiu toetusega. Reformierakonnal on parlamendis 34 kohta ehk kahe peale on neil 44 häält.