Eesti eksportis kaupu jooksevhindades ligi 1,6 miljardi ja importis 2,1 miljardi euro eest.

Kaubavahetuse puudujääk suurenes 2021. aasta aprilliga võrreldes 439 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et aprilli nii suure kaubavahetuse puudujäägi suurimaks põhjustajaks olid mineraalsed kütused, mille import oli 228 miljoni euro võrra suurem ekspordist.

"Mineraalsete kütuste sissevedu suurenes enim Leedust 87 miljoni euro võrra, Soomest 78 miljoni euro võrra ja Venemaalt 33 miljoni euro võrra," ütles Puura.

Kaupadest eksportis Eesti aprillis kõige rohkem puitu ja puittooteid, mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat ning elektriseadmeid. Võrreldes möödunud aasta aprilliga suurenes enim ehk 46 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete, 32 miljoni euro võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade (rapsiõli, toorpiima, juustude) ning 21 miljoni euro võrra mitmesuguste tööstustoodete (sh kokkupandavate puitehitiste) väljavedu. Enim (51 miljoni euro võrra) vähenes mineraalsete kütuste ja elektriseadmete (33 miljoni euro võrra) eksport.

Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi.

"Soome eksporditi enim metallkonstruktsioone ja mootorite osasid, Lätti elektrienergiat ja sõiduautosid, Rootsi kommunikatsiooniseadmeid ja kokkupandavaid puitehitisi. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Soome ja Rootsi. Lätti kasvas enam elektrienergia, Soome metallkonstruktsioonide ning Rootsi kokkupandavate puitehitiste eksport," lisas Puura.

Reeksport Eestist kasvas 16 protsenti, kodumaiste kaupade väljavedu aga jäi eelmise aasta aprilli tasemele. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 70 protsenti kogu kaupade ekspordist.

Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu puidu ja puittoodete (okaspuidust liistude ja hööveldatud kuuselaudade), kokkupandavate puitehitiste ning metalli ja metalltoodete (metallkonstruktsioonide) eksport.

Kaupadest importis Eesti enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, metalle ja metalltooteid, transpordivahendeid ning elektriseadmeid. Kõige rohkem ehk 222 miljoni euro võrra kasvas mineraalsete kütuste (maagaasi ja mootorikütuste) ja elektrienergia, 60 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 40 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete sissevedu.

Kaupu importis Eesti kõige rohkem Soomest, Leedust ja Venemaalt. Enim kasvas sissevedu Soomest, Leedust ja Lätist. Soomest imporditi rohkem mootoribensiini ja elektrienergiat, Leedust mootorikütuseid ning Lätist maagaasi.