Austin ütles Aasia tähtsaimal julgeolekukonverentsil, Shangri-La dialoogil peetud kõnes, et Ameerika Ühendriigid jätkavad oma liitlaste, sealhulgas Taiwani toetamist. "See on eriti oluline, kuna Hiina Rahvavabariik rakendab oma territoriaalsete nõudmiste toetuseks üha pealetükkivamat ja agressiivsemat lähenemist," ütles ta.

Hiina ja USA vahelised suhted on viimastel kuudel muutunud pingelisemaks ning maailma kaks suurima majandusega riiki on tülitsenud nii Taiwaniga seonduva ja Pekingi sõjalise tegevuse üle Lõuna-Hiina merel kui ka Hiina inimõiguste olukorra pärast.

Reedel Austini ja Hiina kaitseministri Wei Fenghe kohtumisel kordasid mõlemad pooled, et soovivad oma suhteid paremini juhtida, kuid kohtumisel erimeelsuste lahendamiseks mingeid läbimurdeid ei olnud.

Hiina, mis peab Taiwani enda lahkulöönud provintsiks ja lubanud selle vajadusel jõuga haarata, on viimasel ajal saatnud korduvalt oma sõjalennukid saareriigi suhtes ähvardavatele manöövritele.

Austini sõnul on "ebaturvaliste ja ebaprofessionaalsete" kokkupuudete arv Hiina lennukite ja teiste riikide laevade vahel "murettekitavalt" kasvanud. Nii püüdis Hiina hävituslennuk mais Lõuna-Hiina mere piirkonnas ohtlikult kinni Austraalia sõjaväe seirelennuki ja Kanada sõjavägi süüdistas Hiina sõjalennukeid patrulllennukite ahistamises, kui nad jälgivad Põhja-Korea sanktsioonidest kõrvalehoidmist.

Taiwan on aastaid kaevanud Hiina õhujõudude korduvate missioonide üle oma õhutõrje tuvastusvööndis, mis ei ole territoriaalne õhuruum, vaid laiem piirkond, mida ta ohtude suhtes jälgib. Austin ütles, et need sissetungid on viimastel kuudel kasvanud.

Taiwani välisministeerium tänas reedel USA-d toetuse eest ja mõistis hukka Hiina "absurdsed" suveräänsusnõuded. "Taiwan ei ole kunagi olnud Hiina valitsuse jurisdiktsiooni all ja Taiwani rahvas ei allu Hiina valitsuse jõuähvardustele," ütles ministeeriumi pressiesindaja Joanne Ou.

Austin ütles, et USA poliitika Taiwani suhtes on olla vastu mis tahes ühepoolsetele muudatustele praeguses status quo's. "Meie poliitika ei ole muutunud. Kuid kahjuks ei tundu see Hiina Rahvavabariigi puhul tõsi olevat," ütles Austin.

Ta lisas siiski: "Anname oma panuse nende pingete vastutustundlikuks maandamiseks, konfliktide ennetamiseks ning rahu ja õitsengu poole püüdlemiseks."

USA president Joe Biden ütles mais, et USA sekkub sõjaliselt, kui Hiina ründab Taiwani, kuigi administratsioon on sellest ajast alates selgitanud, et USA poliitika selles küsimuses ei ole muutunud. Washington on ajanud pikaajaliselt strateegilise ebaselguse poliitikat selle suhtes, kas ta kaitseb Taiwani sõjaliselt.

Ka Austini kohtumine Weiga keskendus suures osas Taiwanile.

"Rahu ja stabiilsuse säilitamine üle Taiwani väina ei ole ainult USA huvi. See on rahvusvaheline mure," rõhutas Austin.

Julgeolekufoorumil peetud kõnes, mis keskendus USA pühendumisele piirkonnale, ütles Austin, et USA säilitab oma kohaloleku Aasias, kuid Washington mõistab vajadust konflikte ennetada.

"Me ei taotle vastasseisu ega konflikte. Ja me ei taotle uut külma sõda, Aasia NATO-t ega piirkonna jagunemist vaenulikeks blokkideks," ütles ta.

Austin viitas ka Venemaa sissetungile Ukrainasse, mis on Washingtonis ja teistes lääneriikide pealinnades viimase kolme kuu jooksul olnud prioriteet.

"Venemaa sissetung Ukrainasse on see, mis juhtub siis, kui rõhujad eiravad meid kõiki kaitsvaid reegleid," ütles Austin. "See on eelvaade võimalikku kaose ja segaduste maailma, milles keegi meist elada ei tahaks."

Hiina ei ole Venemaa rünnakut hukka mõistnud ega nimeta seda ka invasiooniks, vaid on kutsunud üles leidma lahenduse läbirääkimistel. Peking ja Moskva on viimastel aastatel lähedasemaks muutunud ning veebruaris kirjutasid pooled alla laiaulatuslikule strateegilisele partnerlusele, mille eesmärk on võidelda USA mõjuvõimuga, ning ütlesid, et neil pole "keelatud" koostöövaldkondi.