Intressitõus tähendab suuremat koormust ka Eesti riigieelarvele

Euroopa Keskpanga otsus tõsta üle 10 aasta taas intressimäärasid avaldas mõju ka riigivõlakirjade turule, kus tootlused hakkasid kerkima. See on hea uudis investorile, aga tähendab suuremat koormust riigieelarvetele ja sellest tulenevalt ka maksumaksjale.
Turu loogika on selline, et kui Euroopa keskpank tõstab baasintressimäärasid, muutuvad riigivõlakirjad odavamaks, nende intress kasvab ja kasvab ka tootlus. See tähendab, et seni ligi nullprotsendise intressiga riigivõlakirjad muutuvad investoritele paremaks tuluallikaks. Riikidele tähendab see suuremaid väljamakseid riigieelarvest.
Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel ütles ERR-ile, et Eestile on muutunud võlg kallimaks ühe protsendipunkti võrra.
"See protsendipunktine tõus riigivõla intressimääras tooks järgnevatel aastatel kaasa juba praeguse võlakoormuse juures umbes 400 miljonit eurot lisakoormust kokku, mis on 0,2–0,3 protsenti SKP-st täiendavat intressikulu," selgitas ta.
Eesti rahanduse jätkusuutlikkus ei sõltu seega enam ainult tulude ja kulude tasakaalust, vaid ka sellest, kui usaldusväärne tundub Eesti eelarvepoliitika võlakirjaturul investeerijatele. Mujal Euroopas tuttav olukord on Eestis uudne, märkis Luikmel.
"Piltlikult öeldes on Eesti riik nüüd muutunud nagu börsiettevõtteks ehk lisaks sellele, et oma inimestele tuleb selgitada, mida tuleb teha, peab ka muudes kultuuri- ja keeleruumides olevatele investoritele jääma võimalikult usaldusväärne mulje kõigest sellest, mida siin tehakse ja otsustatakse. Kõikvõimalik müra või valestimõistmine tähendab ikkagi maksumaksjale lisakoormust intressikuluna."
Luikmeli hinnangul peaks praeguses majandusolukorras uute laenude võtmise asemel püüdlema eelarve ülejäägi poole.
"Ühtpidi on hinnakasv juba väga kiire, teistpidi on tulemas ka teatud Euroopa fondide rahad, mis paratamatult majandust kiirendavad, seega oleks mõistlik pigem ikkagi valmistuda pisut kehvemateks aegadeks ja eelarvet pigem tasakaalu või isegi ülejäägi suunas liigutada," ütles ta.
Euroopa Keskpank tõstab intressimäärasid inflatsiooni ohjeldamiseks. Luikmeli hinnangul on nende kavatsused praegustes võlakirjaintressides hästi kajastunud. Ometi jälgivad investorid tähelepanelikult ka seda, mida teevad Euroopa suuremate laenukoormustega riigid nagu Kreeka või Itaalia.
"Riikide jaoks tähendab see, et tuleb maksutulusid rohkem kokku koguda ja vähem kulutada. Asi ei ole nüüd päris nii hull, et see mõju kanduks riigieelarvesse üle kohe jooksval aastal. Iga riik euroalal nii-öelda pöörab täielikult oma riigivõla ümber ehk emiteerib vana võlakirja aegumisel uut kuskil kuue kuni kaheksa aasta jooksul. Nii et mingisugust manööverdamise ja kohanemise ruumi on ka kõige kõrgema võlakoormusega riikidel," ütles Luikmel.