Väljakaevamiste tulemus: Otepää punaarmeelaste ühishauda pole kedagi maetud

Otepääl asuv nõukogude monument.
Otepääl asuv nõukogude monument. Autor/allikas: Kultuurimälestiste register

Otepää valla algatatud ja sõjahaudade komisjoni ning kaitseministri otsusega Eesti sõjamuuseumi korraldatud väljakaevamised Otepää Teises maailmasõjas hukkunute arvatava ühishaua paigas ei tuvastanud mingeid säilmeid.

Väidetav Teises maailmasõjas langenute ühishaud koos 1957. aastal rajatud ja 1970. aastatel uuendatud hauatähisega asus Otepääl Tartu tänava ja Palupera tee nurgal, kuhu Nõukogude okupatsiooni ajast pärinevatel andmetel pidi olema maetud 34 inimest. 

Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et oli ootamatu, et arvatavasse sõjahauda ei olnud maetud mitte kedagi.

"On küll tavaline, et ametlikud andmed langenute arvu kohta ja see, kui mitme inimese säilmed hauast tegelikult leitakse, ei klapi, kuid et sõjahaud osutub täielikult propagandistlikuks võltsinguks, on Eestis esmakordne," rääkis Lill.

Otepää vallavanem Jaanus Barkala sõnutsi sai kinnitust kohalik pärimus. "Ka vanemad kohalikud inimesed kinnitasid, et sinna pole tegelikult kedagi maetud. Mul on hea meel, et Otepää linnaruum vabanes ebasobivas kohas asuvast ja fiktiivsest monumendist," ütles Barkala.  

Otepää vald pöördus kaitseministeeriumi juures tegutseva sõjahaudade komisjoni poole ebasobivalt keset linna asuvasse hauda maetud langenute ümbersängitamiseks kalmistule tänavu aasta alguses. 

Vastavalt sõjahaudade kaitse seadusele korraldas väljakaevamised kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev Eesti sõjamuuseum koostöös Otepää vallavalitsuse ja Eesti kütusemüüja Olerex valdusfirmaga AS Aqua Marina, mis kinnistut vallalt rendib.

Pärast Teist maailmasõda hakati Eestis Nõukogude okupatsioonivõimu korraldusel sõjas langenute üksikhaudu koondama "vennashaudadeks" asulate keskustesse, et sel viisil luua pühamud, millel on matmispaiga puutumatus. Nii rakendas Nõukogude võim surnud ideoloogilise kasvatustöö ja inimeste ajalooteadvuse ümberkujundamise teenistusse. 

2007. aastal võttis riigikogu vastu sõjahaudade kaitse seaduse, mis võimaldab ebasobivasse kohta maetud sõjas langenud koos hauamonumendi teisaldamisega ümber matta kalmistule. Viimase paarikümne aasta jooksul on Eestis ümber maetud sadu Teise maailmasõja poolte – nii Saksa kui ka Punaarmee langenute säilmeid.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: