Reinsalu sõnul tegeldi hommikusel koosistumisel metsandusega ning õhtul arutatakse lisaks metsapoliitikale ka julgeolekuteemasid.

"Isamaa vaates on seis selline, et kindlasti kõigis valdkondades tuleb ühine arusaam leida, aga sõlmküsimused on julgeolek, pereroetuste reform, eestikeelsele haridusele üleminek ja elektrituru reform," ütles Reinsalu.

Luksemburgis Euroopa Liidu keskkonnaministrite kohtumisel tehtud esimeste otsuste kohta, mis puudutavad euroliidu kliima- ja energiapaketti Eesmärk 55 ning mis puudutavad ka metsandust ja vähenevat metsaraiet, ütles Reinsalu, et Eesti ei saa esimeste tulemustega rahul olla ning et omi seisukohti peaks paremini kaitsma.

"Ei ole rõõmustav tulemus. Eesmärk 55 erinevad paketid, näiteks küsimus, mis puudutab metsamajandamist, aga ka teised paketid on Eesti majandusele äärmiselt koormavad. Sellele tuleb ausalt vastu vaadata ja teha ka sellest juhtumist oma järeldused, et peame partneritele oma seisukohti ausalt väljendama," lausus Reinsalu.

Reinsalu sõnul peab rakenduvaid sätteid tõsiselt analüüsima. "Ja lähtuda sellest, et üks asi on loodushoid ja keskkonnaeesmärgid, aga ilmselgelt see koormis, mis Eestile asetus, pole terve mõistuse või õiglustunde koha pealt ratsionaalselt põhjendatud," ütles ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et raiemahtude vähendamine ei tähenda lihtsalt kokkutõmbamist, vaid metsandussektorisse on kavas suunata euroraha, et tehtaks kõrgema lisandväärtusega tooteid ja säiliks töökohad.

Reinsalu ütles, et tähtis on metsanduse arengukava valmimine. "Meie vaade on, et metsanduse arengukava peabki tegelikult metsa majandamise mahtudele vastuse andma, aga küsimus, kas hakata seda ülevalt poolt tegema poliitiliste suunistena, seda me praegu arutamegi," rääkis Reinsalu.

Nädala lõpuks kokkuleppele jõudmine pole kindel

Läbirääkijad tunnistavad, et pingutavad, et põhimõtetes jõutaks kokkuleppele nädala lõpuks.

"Mulle tundub, et me oleme sel nädalal kokkuleppele väga lähedal. Kas kõiki detaile õnnestub sel nädalal lihvida või on soov nende kallal veel järgmisel nädalal tööd teha, keeruline öelda," rääkis Reformierakonna aseesimees Keit Pentus-Rosimannus.

Oluliste kokkulepete kõrval on veel vaidlusküsimusi. Näiteks on esimese ja teise lapse toetuseks on kokkulepitud 80 eurot kuus. Tõuseb ka üksikvanema toetus.

"Milles me lastetoetuses oleme kokkuleppinud, et üksikvanema toetus tõuseb 80 eurole, täna on see 19 eurot. See on, ma arvan, üks olulisemaid asju selle lastetoetuse juures," sõnas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets.

Veel ei ole aga selge, kas toetus kolme- ja enamalastelistele tuleb 600, nagu pakub Reformierakond, või 700 eurot.

"Meie oleme väljendanud seda, et see tõhus kvaliteetne tulemus, kui me kõneleme ka motivatsioonist, et pered saavad hakkama, lasterikkad pered ja et ka soodustada sündimust, siis me oleme seisukohal, et 700 eurot on see määr," ütles Reinsalu.

Kolmapäeval arutati taas ka eestikeelsele haridusele üleminekut.